Trihhinelloos

Trihhinelloos ehk keeritsusstõbi on liha- ja kõigetoidulistel loomadel, mereimetajatel, hobustel, lindudel ja inimesel täiskasvanuna peensooles ja vastsena lihaskoes parasiteerivate Trichinella perekonna ümarusside tekitatud haigus. See kulgeb loomadel valdavalt ilma märgatavate haiguse tunnusteta. Inimesed põevad intensiivse nakkuse korral raskelt, on surmajuhtumeid.

 

Keeritsussid parasiteerivad kodu- ja metssigadel, koertel, kassidel, karusloomadel, ilvestel, rebastel, kährikutel, huntidel, mäkradel, rottidel jpt loomadel ning inimesel. Neid on leitud ka vaaladel, hüljestel jt mereimetajatel ning hobustel ja lindudel. Keeritsusside peremeeste loetelus on üle 130 loomaliigi.

 

Täiskasvanud keeritsussid asuvad peensoooles, vastsed vöötlihastes. Vastsete meeliskohad on vahelihas, keel, mälumislihased, roietevahelised lihased, säärelihased.

 

Loomad ja inimene nakatuvad tavaliselt teiste lihasööjate ja kõigesööjate keeritsussivastseid sisaldavat toorest või vähekuumutatud liha süües. Eestis on inimesed nakatunud ja haigestunud metssea-, karu-, mägra- ja kodusealiha söömisel.

 

Loomadel ei ole haiguse tunnused tavaliselt märgatavad. Ainult väga tugeva nakkuse korral ilmnevad sigadel nädal pärast nakatumist järgmised tunnused: kõhulahtisus, oksendamine, mälumishäired. Kolme nädala pärast tekib kange kõnnak, loomad lebavad palju, lihaste katsumisel on neil valus, hingamine on pinnapealne ja raskendatud, samuti on palavik ja lautursed. Koerakutsikatel ja kassipoegadel võib esineda kõhulahtisust ja oksendamist. Inimesel kulgeb haigus tihti raskelt ja võib lõppeda surmaga.

 

Trihhinelloosi uurimiseks kasutatakse tehisseede meetodit.

 

Nakatumise vältimiseks ei tohi süüa toorest või vähetöödeldud (kuumutatud, soolatud, suitsutatud, külmutatud) lihast valmistatud roogasid. 

 

Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioohutusmeetmeid. 

 

Haiguse kahtlusest tuleb teavitada veterinaararsti.  


Web by OK Interactive