Küülikute müksomatoos  

Müksomatoos on ägedalt kulgev väga nakkuslik küülikute viirushaigus, mille peamised tunnused on silmapõletik ning nahaalused sültjad moodustised, mis on peamiselt pea-, päraku- ja suguelundite piirkonnas.

 

Haigus esineb puhangutena. Sagedamini haigestuvad küülikud soojadel aastaaegadel.

 

Haigusele on vastuvõtlikud kõik küülikud, eriti euroopa jänes.

 

Tekitaja peamiseks levitajaks on verdimevad putukad (sääsed, kirbud, täid, puugid). Mõned viirustüved levivad ka õhu kaudu.

 

Haiguse peiteaeg on 4 - 10 päeva.

 

Eristatakse kahte haigusvormi:

 

Turseline vorm kulgeb väga raskelt ning lõppeb 100% juhtudest looma surmaga. Loomal tekib palavik (40 - 42 ºC) ning  tursed silmalaugudele, kõrva juurde ning päraku– ja suguelundite piirkonda. Tursete diameeter on 3 - 4 cm. Silmast ja ninast eritub limas-mädast nõret. Nahk tursete piirkonnas muutub voldiliseks, kõrvad langevad lonti. Pea on tursunud (nn „lõvipea“). Kliiniline pilt kujuneb välja 9. - 11. haiguspäevaks, selleks ajaks on loom kurnatud, erituv mädane nõre moodustab korpasid ninasõõrmete ümber. Küülikud hingeldavad, nende limaskestad on sinakad. Täiskasvanud loomal saabub surm 10. - 14. haiguspäeval, poegadel varem.

 

Sõlmjal haigusvormil üldtunnused (nagu palavik, isutus, loidus) puuduvad. Sõlmjad moodustised tekivad kõrvadel, pea nahal, silmalaugudel. 3. – 5. nädalal algab paranemine, suremus võib ulatuda 80 – 100%-ni.

 

Haiguse alaägeda kulu korral tekivad emasloomal abordid, isasloomadel suguelundite põletik.

 

Haiguse spetsiifiline ravi puudub. Haiguse ennetamiseks soovitatakse loomi vaktsineerida.

 

Haiguse kahtluse korral tuleb koheselt informeerida piirkonda teenindavat loomaarsti.