Söödahügieen

Sööda käitlemise hügieeninõuded kehtestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 183/2005. Määruses sätestatud hügieenialaste õigusnormide peamine eesmärk on tagada söödaohutus kogu toiduahelas, alates sööda tootmisest kuni toidu tootmiseks peetavate turustamisotstarbeliste loomade söötmiseni.

Vastutus söödaohutuse eest lasub sööda käitlejal. Söödakäitlejad peavad tagama, et nende tegevus sööda tootmisel, töötlemisel, turustamisel, transportimisel ja ladustamisel vastab hügieeninõuetele ning põllumajandusloomade söötjad rakendavad kõiki meetmeid, et ära hoida sööda, loomade ja loomsete saaduste bioloogiline, keemiline ja füüsikaline saastumine.

Söödahügieeni määrus kehtestab järgmised põhimõtted ja nõuded:

  1. Tagada söödaohutus kogu toiduahelas, alates sööda esmatootmisest kuni toidu tootmiseks peetavate loomade söötmiseni;

  2. Tagada sööda jälgitavus igas käitlemise etapis tootjast lõppkasutajani, see tähendab, et kõik isikud, kellele määrus laieneb, peavad pidama arvestust, kelle käest on sööt ostetud või kellele on sööta müüdud;

  3. Ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi rakendamine sööda käitlejatele, kes peavad täitma söödahügieeni määruse II lisa nõudeid.

  4. Imporditud sööt peab vastama samadele nõuetele kui Euroopa Liidus toodetud sööt.

Nõuded laienevad  kõikidele isikutele, kes esitavad/on esitanud majandustegevusteate või taotlevad/on taotlenud tegevusluba ning kes hakkavad tegelema/tegelevad:

  • söödamaterjali (hein, silo, teravili jne) tootmisega oma ettevõtte tarbeks turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse saamiseks (müüakse piima, liha, mune);

  • söödamaterjali (hein, silo, teravili, rapsikook jne) müügiga;

  • söödamaterjali töötlemisega (kuivatamine, jahvatamine, muljumine jne) oma ettevõtte tarbeks turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse saamiseks;

  • teenuste osutamisega (sööda töötlemis-, ladustamis-, veoteenus)

  • segasööda tootmisega, kasutades täiendsööta, eelsegu või loomset proteiini, oma ettevõtte tarbeks turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse saamiseks;

  • segasööda (täissööda, mineraalsööda, täiendsööda, erisööda jne), söödamaterjali, eelsegu või söödalisandi tootmisega turustamise eesmärgil;

  • segasööda müügiga;

  • ravimsööda tootmisega;

  • toiduainetööstuse (toiduaine- ja pagaritööstused, õlletehased jne) kõrvalsaaduste müügiga;

  • turustamisotstarbelise toidu tootmiseks peetavate loomade söötmisega;

  • sööda impordiga ja ekspordiga.

Nõuded laienevad nii põllumajandusloomade, lemmikloomade, karusloomade kui ka metsloomade ja -lindude sööda tootjatele ja turustajatele kui ka toidutootmise eesmärgil peetavate põllumajandusloomade (sealhulgas kalade ja hobuste) söötjatele.

Nõuded

Vastavalt söödakäitleja tegevustele ja käideldavatele söötadele (söödalisandid, eelsegud, segasöödad, ravimsöödad) on söödahügieeninõuded jaotatud kolme eri lisasse. I lisas on kehtestatud nõuded esmatootjatele, II lisas sööda tootjatele, turuleviijatele ja importijatele ning III lisas toidu tootmiseks peetavate põllumajandusloomade söötjatele.


Web by OK Interactive