Marutaudi vastu vaktsineerimine  

Marutaud on surmav, aga sajaprotsendiliselt ennetatav haigus.

Vaktsineeri oma lemmikloom!

Marutaud on surmavaim nakkushaigus maailmas ning sellesse sureb igal aastal vähemalt 70 000 inimest ning lugematul arvul kodu- ja metsloomi. Rohkem kui 95% inimese haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga ja taudist on enim ohustatud lapsed.

Kuidas marutaud levib?

Marutaudi viirus levib süljega ning tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. Haigus võib levida ka looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale.

Juhul, kui marutaudihaige loomaga kokkupuutele ei järgne kiiret vaktsineerimiskuuri, kujunevad nakatunud inimesel välja närvisüsteemi häired: ebaloomulik käitumine, hallutsinatsioonid, veekartus, neelulihaste halvatus koos suurenenud süljevooluga, mis viivad paratamatult surmani.

Kuidas  marutaudi nakatumist vältida?

  • Vaktsineeri oma koera ja kassi regulaarselt marutaudi vastu. Tee seda vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Ära lase oma loomi hulkuma!
  • Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega.
  • Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikuna!
  • Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis teavita sellest loomaarsti.
  • Kui saad ise hammustada, pöördu võimalikult kiiresti traumapunkti või perearsti poole.
  • Lemmikloomadega reisimisel pea  kinni loomadega reisimise reeglitest.

Kuidas  oma lemmiklooma marutaudi vastu vaktsineerida?

Oma lemmiku vaktsineerimiseks pöördu  loomaarsti poole. Riik toetab omalt poolt lemmikloomade marutaudivastast vaktsineerimist. Juhul, kui  pöördud selleks volitatud loomaarsti poole, tagab riik tasuta vaktsiini (v.a. kompleksvaktsiini), süstitegemise vahendid ning maksab loomaarstile süsti tegemise eest Põllumajandusministri määrusega ettenähtud korras. Vastavalt konkreetsele olukorrale võivad omaniku jaoks vaktsineerimisega kaasneda kulud, mida riik ei kanna: visiiditasu, transporditasu, dokumentide vormistamine jne. Täpsemat teavet selle kohta, millised loomaarstid teostavad riiklikult toetatavat marutaudivastase vaktsineerimise teenust, saab vastava maakonna veterinaarkeskusest või marutaudi projektijuhilt.

Kuidas on marutaud Eestis kontrolli alla saadud?

Kuna viimase marutaudipuhangu jooksul olid põhilisteks haigusekandjateks rebased ja kährikud, siis saadi haigus kontrolli alla metsa vaktsiinsöötasid külvates. Marutaudi taaspuhkemise oht Eestis on väga suur. Eesti kuulub marutaudist ohustatud riikide hulka ning varem oli marutaud Eestis väga levinud.

Miks on Eestis marutaudioht siiski suur?

Venemaal on marutaud endiselt väga levinud ning haiguse leviala ja juhtumite arv kasvab. Samuti esineb marutaudi paljudes riikides, kuhu reisitakse koos lemmikloomadega: Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Poolas, Kreekas, Rumeenias, Bulgaarias ja mujal. Piisab, kui üle piiri tuleb üks nakatunud metsloom või tuuakse haigus sisse vaktsineerimata ja nakatunud lemmikloomaga ning taud võib taas puhkeda.

Kuidas avalduvad lemmikloomal marutaudi tunnused?

  • käitumise järsk muutus - suurenenud sõbralikkus või agressiivsus
  • suurenenud süljevool
  • neelamisraskused
  • rännumaania
  • suurenenud heli- ja valgustundlikkus
  • vaaruv kõnnak
  • surmaeelselt halvatus

Mida teha, kui kahtlustad oma lemmikul marutaudi?

Marutaudi kahtluse puhul tuleb sellest koheselt teavitada kas maakonna veterinaarkeskuse järelevalveametnikku või piirkonda teenindavat volitatud veterinaararsti.

Kui sul on küsimusi marutaudi kohta, loe marutaudist rohkem siit või konsulteeri loomaarstiga.

Marutaudivastase vaktsineerimise plakat.

Marutaudivastase vaktsineerimise voldik, eesti keeles

Marutaudivastase vaktsineerimise voldik, vene keeles