Loomakaitse  

Mure loomade heaolu pärast kasvab kiiresti enamikus maailma riikides ja selle tulemusena paraneb ka põllumajandustootjate ning teiste loomi kasvatavate inimeste suhtumine oma hoolealustesse. Loomade heaolu võib defineerida nende vajaduste, enesetunde, stressi ja tervise kaudu.

Kuna inimtegevusel on loomade heaolule suur mõju, siis on tehtud palju sellealaseid teaduslikke uuringuid. Nende uuringute tulemusi kasutatakse nii seadusloomes, kui avalikkuse teavitamisel. Tulemuseks on loomade heaolu paranemine nii mitmesuguste regulatsioonide ja riikliku järelevalve, aga eelkõige ikkagi inimeste teadlikkuse tõusu kaudu. Tõsiasjad, et hästi koheldud ja sobivates pidamistingimustes peetud loom annab ka rohkem ja paremat toodangut ning on ka lemmikloomana enesekindel ja hea kaaslane, peaks jõudma iga loomapidajani.

Loomakaitsealasel järelevalvel juhindutakse loomakaitseseadusest, mis reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu; veterinaarkorralduseseadusest; loomatauditõrjeseadusest ning neist lähtuvatest allaktidest.

Loomakaitsealastes küsimustes peab Veterinaar-ja Toiduamet sidet välisriikide, teiste ametkondade, ministeeriumite, ühiskondlike organisatsioonidega ning teeb koostööd ka Keskkonnainspektsiooni ja Politsei- ja Piirivalveametiga, kelle üheks ülesandeks on samuti järelevalve Loomakaitseseadusesest tulenevate nõuete täitmise üle.