Looma suhtes lubamatu tegu
Looma suhtes lubamatu tegu on:

1) looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele. Eelkõige puudutab see veoloomi – hobuseid, eesleid. Looma pole lubatud rakendada ülemäära suure koorma ette ning sundida teda seda vedama, samuti kasutada veoloomana või ratsaloomana neid loomaliike, kes pole selleks ette nähtud. Erandiks võivad olla näiteks raskeveohobuste võistlused, kus aga peab kohal olema veterinaararst, kes kontrollib võistlushobuste tervist ning vajadusel peatab võistluse. 

2) loomavõitluse korraldamine. Loomavõitlus on looma ja looma või inimese ja looma vaheline võitlus, mis korraldatakse ärilisel, meelelahutuslikul või muul eesmärgil ja mille tagajärjel loom võib hukkuda, saada vigastada või kannatada piina. Maailmas levinuimad on kukevõitlused, härjavõitlused ning koertevõitlused. Eestis on loomavõitluste korraldamine keelatud.
 
3) looma hülgamine. Eestis üks raskemaid ja valusamaid probleeme. Tihti võetakse kevadel suvilasse minnes lastele koerakutsikas või kassipoeg, keda aga sügise saabudes pole võimalik või pole tahtmist korteris edasi pidada. Leitakse, et ainus lahendus on selline loom lihtsalt autost välja visata ja unustada. Selline tegu on seaduse järgi karistatav ning iga kodaniku kohus on taolisest juhtumist teatada politseile või kohalikule veterinaarkeskusele, lisades ka võimalikult palju andmeid looma hüljanud inimese kohta (auto number, isikukirjeldus jms.) Koera või kassi võttes peab inimene arvestama, et nimetatud loom elab kuni 10-15 aastat ning looma võttes võtab inimene endale ka vastutuse tema eest hoolitseda. Kui see siiski osutub võimatuks, on alternatiivvõimalusteks loomaarsti poolt läbiviidav eutanaasia või looma andmine varjupaika, kus on võimalik otsida loomale uus omanik.

4) looma abitusse seisundisse jätmine. Tihti märkame autoga maanteel sõites autode alla jäänud loomade korjuseid. Harva juhtub, et loom saades autolt löögi, sureb koheselt ja ilma piinadeta, veel harvem juhtub, et juht, kelle auto ette loom jooksis, vaevub auto kinni peatama ja vaatama, mis olukorras loom teele jäi. Ükskõikselt ei tohiks mööduda ka mistahes põhjusel vigastatud või hüljatud loomast. Lahenduseks on teavitada juhtunust koheselt loomaomanikku, kui seda pole võimalik kindlaks teha, siis olenevalt loomaliigist ja juhtumist kas keskkonnateenistust telefonil 1313 (vigastatud või haavatud ulukid), veterinaararsti (vigastatud mets- ja koduloomad) või kohalikku omavalitsust (hulkuvad koduloomad). Kohaliku veterinaararsti telefoni saab tavaliselt igast lähimast loomadega majapidamisest. Silmas tuleks siiski pidada, et paljude metsloomade ja –lindude pojad, keda võib kohata kevadsuvisel ajal metsas ja põldudel, ei ole tavaliselt hüljatud ega abitus seisundis. Nende vanemad on kusagil läheduses ning selliseid looma või linnupoegi ei tohi puutuda ega koju viia.

5) loomale kannatusi põhjustav aretustegevus või

6) muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast.

Web by OK Interactive