Toidulisandid

Teavitamine      Toidulisandite andmebaas      Teatise vorm      Juhendid         Kasulikud lingid

Mida tasub teada enne toidulisandi ostmist     Food Supplements in English

Mis on toidulisand?
 
Toidulisand on toit, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
- on ette nähtud tavatoidu täiendamiseks (ehk ei anna oluliselt energiat);
- on teatud ainete kontsentreeritud allikaks (nt vitamiinid, mineraaltoitaineid, kofeiin, taimede ekstraktid, rasvhapped jne);
- on ette nähtud tarbimiseks kindlate annuste või kogustena;
- turustatakse  müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena, nagu kapslid, pastillid, tabletid, pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena.
 
Näited toidulisanditest: suukaudsed vitamiinide ja mineraaltoitainete, oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete, letsitiini, küüslaugupulbri jms preparaadid.
 
NB! Toidud (nt batoonid, hommikuhelbed, joogid), millele on lisatud vitamiine/mineraaltoitaineid või muid aineid (nt kofeiini), ei ole toidulisandid vaid tavatoit (nn rikastatud toit). Rikastatud toidu turuleviimisest Eestis teavitama ei pea.
 
Haiguste ennetamiseks, raviks ja leevendamiseks mõeldud tooted ei ole toidulisandid vaid ravimid, mille turuletoomist puudutavates küsimustes tuleb pöörduda Ravimiameti poole. Toidulisandid ei ole ka välispidiseks kasutamiseks ettenähtud tooted (nt nahahooldustooted) ja loomade söödalisandid.
 
Mis on ravim?
 
Ravim on igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud:
  • haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks;
  • haigusseisundi kergendamiseks;
  • elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu.
Õigus teha otsus konkreetse toote määratlemisel ravimite hulka kuuluvaks või mittekuuluvaks on Ravimiametil.
 
Miks võib märgistuse tõttu tekkida probleeme toidulisandi ravimist eristamisel?
 
Teatud juhtudel võib toidulisandit ravimist eristada vaid kasutuseesmärgi järgi, ehk siis toidulisand ei ole mõeldud ravima, ennetama või leevendama ühtegi haigust või haigusseisundit, aga ravim on.
Näiteks:
  1. Toode A kergendab maovaevusi (haigussümptomi kergendamine)
  2. Toodet A kasutatakse külmetushaiguste profülaktikas (haiguse ennetamine)
  3. Toode A sisaldab kaltsiumi. Kaltsium on vajalik, et hoida luid normaalsetena* (ei väldi, diagnoosi, ravi ega kergenda haigust või haigussümptomit).
väide peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1924/2006, toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta.
1. ja 2. väite kasutamisel ei tohi toodet müüa kui toidulisandit!
 
Millised õigusaktid reguleerivad toidulisandite märgistust ja koostis-kvaliteedinõudeid?
 
Erinõuded toidulisandite märgistamise ja koostis-kvaliteedi osas on kehtestatud Põllumajandusministri määrusega nr 100 “Toidulisandi koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded”.
 
Kuid kuna toidulisand on toit, siis rakenduvad toidulisanditele ka kõik asjakohased toidualastest õigusaktidest tulenevad nõuded. Olulisemad on neist:
-              Toiduseadus (teavitamise kohustus, üldised märgistamise nõuded, enesekontrolliplaan)
-              Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002 (üldised nõuded toidule, jälgitavus)
-              Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004 (hügieeninõuded toidu käitlemisele)
-              Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1169/2011 (toidualane teave)
-              Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006 (toitumis-ja tervisealased väited)
-              Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 432/2012 (lubatud tervisalaste väidete nimekiri)
-              Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1333/2008 (toidu lisaained)
-              Komisjoni määrus (EÜ) nr 1881/2006 (saasteainete piirnormid toiduainetes)
 
Millised tooted võivad kuuluda ravimite alla?
 
Toidulisand võib osutuda ravimiks juhul kui:
Seega kui toode sisaldab eelnimetatud taimi või aineid, tuleb tooted enne turuleviimist Ravimiametis määratleda. Määratlemine on tasuta ja see võtab aega maksimaalselt 30 päeva.
 
Kas teises Euroopa Liidu liikmesriigis toidulisandina turul olev toode võib olla Eestis ravim?
 
Jah, võib. Otsuse toote määratluse kohta teeb Ravimiamet alati juhtumipõhiselt, võttes arvesse kõiki toote omadusi, sealhulgas koostist, farmakoloogilisi omadusi, kasutamisviisi, kasutamisulatust, tarbijate teadlikkust tootest ja ohte, mis selle kasutamisega võivad kaasneda.
 
Milliseid vitamiine ja mineraaltoitaineid võib toidulisandis kasutada?
 
Toidulisandites võib kasutada ainult selleks lubatud ühendeid, mis on välja toodud järgmises juhendis. Ühendeid, mida nimekirjas ei ole, ei või toidulisandites vitamiinide ja mineraaltoitainete ühenditena kasutada.
 
Millised on minimaalsed ja maksimaalsed vitamiinide ja mineraalainete kogused toidulisandites?
 
Minimaalseid ja maksimaalseid koguseid ei ole EL üheselt määratud. Kuid toode saab olla teatud vitamiinide ja mineraalainete allikas juhul, kui nende sisaldus päevases koguses on vähemalt 15% võrdluskogusest.
Maksimaalselt võib kasutada neid vitamiinide ja mineraalainete koguseid, mis ei ületa EFSA (Euroopa Toiduohutusameti) ohutuid tarbimise ülempiire. Juhise selle kohta leiab siit. 
 
Mis juhul võib toidulisand osutuda uuendtoiduks või toidulisandi koostisosa uuendkoostisosaks?
 
Toidulisand või selle koostisosa võib osutuda uuendtoiduks/uuendkoostisosaks juhul kui:
  • seda ei ole kasutatud Euroopa Liidus inimeste toiduna olulisel määral enne 15. maid 1997. a;
  • ja toit kuulub järgmisesse kategooriasse:
                - toit või toidu koostisosad, mis on uue molekulaarstruktuuriga või mille algset molekulaarstruktuuri on tahtlikult muudetud;
               - mikroorganismidest, seentest või vetikatest koosnev või nendest saadud toit või neist koosnevad või saadud toidu koostisosad;
              - taimedest koosnev või taimse päritoluga toit ja toidu koostisosad ning loomse päritoluga toidu koostisosad, välja arvatud traditsiooniliste paljundamis- või kasvatusmeetodite abil saadud toit ja toidu koostisosad, mida kogemuste põhjal võib pidada ohutuks;
            - toit ja toidu koostisosad, mille tootmisel on kasutatud protsessi, mida üldiselt ei kasutata ja mis põhjustab kõnealuse toidu või toidu koostisosade koostise või struktuuri olulisi muutusi, mis mõjutavad nende toiteväärtust või ebasoovitavate ainete sisaldust või inimese ainevahetust.
 
Toidulisandit, mis on ühtlasi ka uuendtoit tohib Eestis ja mujal Euroopa Liidus turustada vaid juhul, kui see vastab kõigile õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja on eelnevalt läbinud põhjaliku ohutushindamise ning saanud vastava loa Euroopa Komisjonilt.
 
Uuendtoitu ja toidu uuendkoostisosi võib turustada vaid vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 258/97, millest tuleneb ka kohustus enne turule lubamist läbida põhjalik ohutushindamine (va juhul, kui sisuliselt samaväärne toode juba on turul, siis kohaldakse lihtsustatud protseduuri).
 
Uuendtoidu turule lubamine võtab normaaljuhul aega umbes 2-3 aastat.
 
Kust ma saan lisateavet uuendtoidu kohta?
 
Lisateavet uuendtoitude kohta võite leida VTA kodulehelt ja Euroopa Komisjoni kodulehelt. Viimaselt aadressilt leiate ka nimekirjad lubatud ja keelatud uuendtoitude ja uuendkoostisosadega.
Kasulikku infot uuendtoitude kohta leiab ka Soome pädeva asutuste kodulehelt.
 
Kas mul on võimalik kohtumist kokku leppida?
 
Efektiivse ajakasutuse huvides konsulteerige alati esmalt telefoni või e-kirja teel (olles eelnevalt kodulehel oleva teabe läbi lugenud). Kui kokkusaamine osutub siiski vajalikuks, siis täpsustage spetsialistiga  aegsasti kokkusaamise kuupäev, kestvus ja arutusele tulevad küsimused.
 
             Maaeluministeerium
             Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)
             

Web by OK Interactive