Kärntõbi

Mis haigus on kärntõbi?

Kärntõveks hüütakse rahvasuus sügelisüüdiklestade Sarcoptes scabiei poolt põhjustatud naha pindmise kihi kahjustumisega kulgevat parasitaarhaigust.

 

Millised loomad võivad nakatuda?

Sügelised parasiteerivad rohkem kui sajal kodu- ja metsimetaja liigil, kuid igal liigil on olemas erinev parasiidi variant, mis on antud peremeesliigile kõige paremini kohastunud Näiteks koerte sügelislest parasiteerib põhiliselt koeral, aga ka rebasel, kährikkoeral,  hundil.

Harva võib loomadelt sügelised saada ka inimene. Inimese nahas võib loomade sügelislest elada väga lühiajaliselt (kuni 2 nädalat), põhjustades naha kihelust ja punetust.

 

Kuidas nakatutakse?

Sügelistesse on väga kerge nakatuda. Lestad  kanduvad  üle  nii otsese kontakti teel, kokkupuutel nakatunud  looma nahaga või ka kaudselt, kokkupuutel lestadega saastunud pindadega. Uue peremehe  nahale sattunud lestad uuristavad  end  kiirelt naha sisse ja hakkavad seal paljunema. Naha sisse uuristunud lestad võivad  ka hukkunud  peremehel edasi elada kuni 36 tundi ning sel ajal teisi loomi nakatada. Samuti võivad lestad jääda nädalateks püsima  nakatunud isendit ümbritsevasse elukeskkonda, eriti kui see on  jahe ja niiske.

 

Milline on haiguse kulg?

Sügelislestad kahjustavad haigestunud  looma nahka, uuristades sellesse käikusid, paljunedes arvukalt ning toitudes lümfikoest. Lestade elutegevuse tagajärjel tekib tugev kihelustunne, mistõttu  loom  kraabib end pidevalt, põhjustades ise nahakahjustuse suurenemist ning karvade osalist kuni täielikku väljalangemist. Kuigi sügelised kahjustavad ainult naha pinda ning otseselt mitte ühtegi teist organsüsteemi, siis juhul, kui looma ei ravita (näiteks metsloomade puhul), väheneb seoses väljalangeva karvastikuga oluliselt metslooma konkurentsivõime olelusvõitluses.

 

Kui suur on nakatumise oht Eestis?

Sügelissüüdiklestad on kõikjal maailmas ning ka Eestis väga levinud. On tähele pandud, et  iga 30 - 45 aasta järel esineb kärntõve levikul ägenemise periood ning sel ajal täheldatakse erinevate loomaliikide massilist nakatumist kärntõppe. Jahimeeste ning loomaarstide hinnangul on Eestis käesoleval ajal väikekiskjate (rebase, kährikkoera) ning ka koerte hulgas täheldatud sügelislestadega nakatumise olulist tõusu.

 

Kuidas vältida nakatumist?

·          Väldi oma looma kokkupuuteid metsloomade ning võõraste koduloomadega!

·          Juhul, kui loomal esineb tugeva kihelusega ning karvade väljalangemisega kulgev nahahaigus, pöördu võimalikult kiirelt loomaarsti poole, kes teeb kindlaks haiguse tekkepõhjuse ning määrab vastavalt diagnoosile sobiva ravi! Pane  tähele: on palju teisi haiguseid, millede puhul tekib kärntõvega sarnane haiguspilt, kuid nende ravi on hoopis erinev. Seega on väga  oluline igal konkreetsel juhul teha kindlaks haiguse põhjus.

·          Juhul, kui loomal on diagnoositud sügelised, ei piisa vaid looma ravimisest. Läbi tuleb viia võimalikult põhjalik looma elukeskkonna (kuut, magamisase jms) puhastus ja töötlemine parasiitidesse toimiva vahendiga! Kui seda ei tehta, nakatub loom uuesti.

·          Kuna kärntõbi on väga nakkav haigus, tuleks juhul, kui haigus on juba ühel loomal leitud, alustada ennetava raviga ka teistel nakkusallikaga kokku puutunud loomadel!

·          Kärntõve tõrjet ravimitega metsloomade populatsioonis ei ole võimalik läbi viia, sest ravida tuleks kõiki loomi ükshaaval. Haiguse leviku vähenemisele aitab kaasa loomade arvukuse langus (küttimine või populatsiooni vähenemine loodusliku valiku teel).

·          Vältida tuleb metsloomadele soodsate elutingimuste loomist inimasulate/majapidamiste lähistele (prügistatud, hooldamata keskkond jmt).


Web by OK Interactive