Veiste talvedüsenteeria

Veiste talvedüsenteeria on ägedalt kulgev ja väga nakkav peamiselt täiskasvanud veiseid tabandav koronaviiruse poolt tekitatud nakkushaigus, mis levib reeglina talvekuudel - novembrist märtsini. Kõige vastuvõtlikumad on piimalehmad poegimisjärgsel perioodil. Vasikad haigestuvad harva ja kergelt.

Viirus levib otsese kontakti teel ja ülekandefaktorite kaasabil (jalanõud ja riided, transpordi- ja hooldusvahendid, võimalik, et ka uluklinnud-loomad). Oluliseks levitajaks võivad olla inimesed, kes liiguvad karjast karja, piima- ja söödaautod. Viirus eritub peamiselt nakatunud loomade roojaga. Nakatumine toimub suu kaudu. Haiguse peiteaeg on lühike, 4-5 päevaga nakatuvad enamasti kõik täiskasvanud veised. Tüsistusteta juhul on suremus madal.

Haigus algab väga tugeva vesise kõhulahtisusega, mis võib kesta 1-4 päeva, tavaliselt mitte üle nädala. Kõhulahtisuse kestuseks karjas on keskmiselt 2 nädalat. Väljaheide on värvuselt tumeroheline kuni must, sisaldab lima, võib sisaldada verd, vereklompe. Esimestel päevadel või lühikesel perioodil enne kõhulahtisuse ilmnemist võib loomal tekkida palavik, esineda isutust, loidust, janu, pisarate voolu, köha, kõhnumist. Piimalehmadel on oluliseks tunnuseks toodangulangus. Piima kogus väheneb keskmiselt 50 %, kuid võib langeda ka kuni 95 %. Karja toodangu taastumine võib võtta paar nädalat kuni kuid.

Raviks võib loomale anda organismi toetavaid, haigustunnuseid leevendavaid ravimeid. Viirusevastast ravi ei ole. Kõhulahtisus taandub ise, kui ei lisandu teisi haigustekitajaid. Vaktsiinide olemasolu kohta andmed puuduvad, haiguse läbipõdemisel tekib kuuest kuust kahe-kolme aastani kestev immuunsus.

Karja nakatumise ära hoidmise seisukohalt on oluline vältida viiruse sissetoomist karja. Selleks tuleb jälgida, et seemendajad, loomaarstid ja teised karju teenindavad isikud vahetaksid riideid ja jalanõusid, kasutaksid ühekordseid jalatsikaitseid ning töövahendeid. Oluline on desomattide kasutamine nii inimestele kui transpordivahenditele. Tuleks hoiduda igasugusest kontaktist tabandunud karjaga, eriti loomade juurdetoomisest karjadest, kus nakkus parasjagu levib või on hiljuti esinenud.

Haiguskahtlusest oma loomal tuleks kindlasti teavitada oma loomaarsti.


Web by OK Interactive