Language switcher

Sa oled siin

Ajalugu

FAKTE AJALOOST

1739 Keisrinna Anna andis korralduse osta õuedaamidele ja ka suurvürstinnale enesele hulk paremaid eesti hobuseid.

1848 Esimesed võimisvõistlused (veovõistlused) talupoegade hobustele Kuressaares.

1855 Teadliku hobusekasvatuse algus Eestis. Liivimaa aadlikonvendi koosolekul tõstetati üles küsimus, kuidas päästa eesti hobust hävingust ja otsustati eesti hobuse säilitamiseks ja tema parandamiseks asutada hobusekasvandused.

1856 Asutati Tori riiklik hobusekasvandus, mille eesmärk oli aretada heade omadustega, vastupidavat, vähenõudlikku, kiiret eesti hobust, keda ähvardas kadu teiste tõugudega segamine ja ka paremate hobuste väljaveo tõttu.

1860 Tori Hobusekasvanduses sündis kõrb eesti tõugu täkk Vapsikas, kes 1865. aasta näitusel Riias vedas munakiviteel 358-puudast koormat (vanker maha arvatuna).

1867 Eesti tõugu helekõrb täkk Vapsikas saadeti tsaaririigi kulul Pariisi rahvusvahelisele näitusele, kus ta vedas koormat kaaluga 6160 kg, s.o. üle 15 korra oma kehakaalust rohkem (141 cm kõrge ja 401 kg raske) ning teenis esimese koha eest aurahaks hõberaha.

1870 Karl v. Hahn asutas Saaremaal Uue-Lõvele erahobusekasvanduse. See kasvandus ei täitnud küll eesti hobuse aretamise huvisid, kuid mõjutas oma tegevusega hobusekasvatust Saaremaal. Täkkudena kasutati põhiliselt Riiast toodud araabia-orloviverelisi ristandtäkke, kes olid väga hinnatud ka kohalike talunike seas. Kasvanduses eksisteeris 38 aastat ja tema tegevusest jäi eesti hobusele pärandina kollane-linalakk ja võik värvus.

1902 Saaremaal Uuemõisas asutati riiklik eesti hobuse kasvandus, mille eesmärgiks oli aretada eesti hobust puhasaretuse teel. Kasvandusele anti üle või müüdi Uue-Lõve kasvanduse eesti hobused.

1916 Alustati esimest korda eesti hobuste märkimist.

1920 Korraldati esimene suguloomade märkimine Saaremaal.

1921 Asutati Eesti Maahobuste Kasvatajate Selts. Seltsi põhikiri registreeriti 2 augustil 1921.a. seltsi ülesandeks sai eesti hobuse tõuraamatu pidamine.

Eesti hobuse aretuse sihiks sai hobuse aretus sammuhobuse suunas, s.t. muuta ta suuremaks ja raskemaks. Nii osutus vajalikuks sisestavaks ristamiseks (verelisamiseks) kasutada suuremakasvulist soome hobust, kes põlvneb eesti hobusega ühisest põhja-metsahobusest.

1922 Anti välja esimene eesti hobuse tõumäärustik.

1929 Seltsi üldkoosolekul täiendati põhikirja ja selts kujundati ümber koordineerivaks keskseltsiks, uue nimetusega “Eesti Hobuste Tõuselts”. Anti võimalus luua kohtadel eesti hobuse aretuse ühinguid tõuseltsi töö abistamiseks. Viljandimaal Pilistveres asutati Eesti Hobuste Kasvatajate Ühing.

1942 Harjumaale Niitvälja mõisa organiseeriti (1942…1943.a.) eesti hobuse kasvandus, kuhu Saaremaalt osteti täkk TÕNN 175E. Sõjaolude tõttu polnud eesti hobuste koondamine Niitväljale siiski võimalik.

1943 Eesti Hobuste Tõuselts organiseeris eesti hobuste osakonna Saaremaale, Kuressaarde.

1944 2. novembril kinnitati rahvakomissar G. Abelsi poolt Eesti Hobuste Tõuseltsi põhikiri, mille alusel töötas selts tegelikult juba 1941.aastal.

1947 ENSV Ministrite Nõukogu 17. novembri määruse nr. 858 ja NSVL Ministrite Nõukogu kinnitusel moodustati Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi Hobusekasvatuse Valitsuse koosseisus Saaremaal Pihtla vallas eesti tõugu hobuste Riiklik Sugutäkkude tall ja Hobusekasvandus. Määrati kindlaks talli teeninduspiirkond, kinnitati põhimäärus (05. jaanuar 1949. a.) ja tööplaani põhinäitajad eesti hobuse alal. Ülesandeks oli komplekteerida sugutäkkude tall 40 sugutäkuga. Hobuste jõudluse katsetamine viidi üle 25 kilomeetri pikkusele distantsile.

1993 FAO klassifikatsiooni järgi määrati eesti hobune kategooriasse "ohustatud tõug".

1997 Tõuaretusprogrammi eesmärgiks seati aborigeense eesti hobusetõu säilitamine puhtatõulise aretuse teel. Hobuseid oli statistika andmetel alles veel umbes 443.

2000 Asutati Eesti Hobuse Kaitse Ühing (18. august 2000 a.). EHKÜ koondab nii eesti hobuse kasvatajaid kui ka kõiki neid, kes tunnevad muret eesti hobuse tuleviku pärast. Ühingu põhieesmärgiks sai eesti tõugu hobuse püsimajäämise tagamine Eestis ja tegevuse teiseks eesmärgiks seadis ühing Eesti traditsioonilise maakultuuri ja külaelu toetamise. Eesti tõugu hobuseid oli Saaremaal statistika andmetel umbes 400 ja EHS-I aastaraamatu andmetel 421.

2003 01.september 2003.a. infoleht hobusekasvatajatele "Oma Hobu".

2008 Eesti tõugu hobuste tõuraamatu andmetel sündis 255 varssa, mis on suurim varssade arv viimase 30 aasta jooksul.

Viimati uuendatud: 1. Mai 2019