Language switcher

Sa oled siin

Püügiload ja püügivõimaluste jaotus

Eestile eraldatud püügivõimalused jaotatakse ettevõtjate vahel vastavalt nende ajaloolisele püügiõigusele. Ettevõtja ajaloolise püügiõiguse osak on tema eelneva kolme aasta püügivõimaluse suhe teiste ettevõtjate kolme aasta püügivõimalustesse. Ettevõtja jooksva aasta püügivõimaluste arvutamisel korrutatakse mingile maakonnale või veealale kehtestatud kogu püügivõimalus iga ettevõtja osakuga. Täpsemalt on püügivõimaluste jaotamine lahti seletatud määruses "Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid". 

Kalalaeva loa alusel toimuvaks püügiks kehtestatakse ettevõtjate püügivõimalused reeglina igale ettevõtjale eraldi püüda lubatud kalakogustena, harvem ka püügialal viibida lubatud päevade ehk püügipäevade arvuna.

Kaluri loa alusel toimuval püügil kehtestatakse püügivõimalused püügivahendite arvuna. Lisaks on mõnele kalaliigile kehtestatud lubatud saagi kogus, mille täitumisel püük peatatakse. Lubatud saagid võivad olla kehtestatud kas kogu Eesti, eraldi iga veeala või ka maakonna piires, ent erinevalt kalalaeva loa alusel toimuvast püügist ei jaotata lubatud saaki kindlate ettevõtjate vahel.

Püügiloa taotlusi järgmiseks aastaks saab esitada 1. septembrist 1. detsembrini kalapüügi ja turukorralduse osakonna piirkondlikes keskustes.

Täidetud taotlused võib saata ka posti teel või digitaalselt allkirjastatuna meilitsi vastava piirkondliku keskuse aadressil või esitada taotlus otse kutselise kalapüügi registri kaudu. Viimast võimalust saavad kasutada need, kellele on väljastatud kutselise kalapüügiregistri kasutamise õigus.

Püügiandmete elektroonilise esitamise taotluste vormid leiate elektroonilise andmeesituse lehelt.

Taotlusvormid

Viimati uuendatud: 6. Juuni 2019