Language switcher

Sa oled siin

Korduma kippuvad küsimused (KKK) loomapidajatele

COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele õhu teel piisknakkusevõi saastunud pindade kaudu, peamiselt lähikontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus võib põhjustada köha, nohu, palavikku ja hingamisraskuseid.

Mis on koroonaviirused ja kas neid esineb loomadel?

Koroonaviirused on suur viiruste perekond, mis võivad esineda paljudel loomaliikidel. Koroonaviirused tuvastati esmakordselt 1960. aastatel. Tavaliselt põhjustavad antud viirused hingamisteede ja seedetrakti nakkusi. Koroonaviirused on enamasti peremeesliikidele omased ja seetõttu ei levi need hõlpsalt erinevate loomaliikide vahel. Enamik koroonaviirusi ei ole zoonootilised, st nad ei levi inimeste ja loomade vahel.

Koroonaviiruse haigused on teada paljudel loomaliikidel ja neid ei tohiks segi ajada COVID-19 viirusega, mis levib praegu inimeste hulgas. Näiteks sigadel põhjustavad koroonaviirused mitut seedeelundkonna haigust. Veiste koroonaviirus põhjustab ka hingamisteede infektsioone.

Lemmikloomadel on ka oma koroonaviiruse liigid. Näiteks on teada kaks koroonaviirust, mis põhjustavad koertel haigusi: üks põhjustab soolestiku sümptomeid ja teine ​​hingamisteede sümptomeid. Kasside koroonaviirus põhjustab soolestiku sümptomeid ja mõnikord rasket nakkuslikku peritoniiti (FIP).

Kas COVID-19 koroonaviirus nakatab lemmikloomi?

Tänaste teadmise kohaselt ei haigestu lemmikloomad ega muud koduloomad COVID-19 viirusesse ning ei levita nakkust inimesele. Maailmas on testitud tuhandeid lemmikloomi ning vaid kuuel juhul on COVID-19 põdeva inimese lemmiklooma proovides leitud COVID-19 tekitaja SARS-CoV-2 genotüübi jääke. Mitte ühegi juhtumi (s.h New Yorgi tiigri) puhul ei saa kinnitada, et looma haigestumise põhjuseks oli COVID-19.

Hiinas, Wuhani provintsis, on COVID-19 epideemia ajal kogutud kasside vereproove testitud SARS-CoV-2 antikehade suhtes ja viiruse vastased antikehad tuvastati 15% proovidest, mis näitab, et kassid olid viirusega kokku puutunud. Kõrgeim antikehade sisaldus leiti kassidel, kelle omanikul oli diagnoositud COVID-19 haigus (3 kassi). Siiski ei tuvastatud ühtegi viirusega nakatunud kassi, s.t nad ei kandnud uuringu ajal seda viirust. Mõnikord, kui viiruse hulk keskkonnas on suur, võivad viirused levida ühelt liigilt teisele, kuid sellistel juhtudel ei levi viirus tavaliselt teistele loomadele ega inimestele.

Hetkel ei ole teada mitte ühtegi juhtumit, kus lemmikloom oleks põhjustanud inimese nakatumise.

Siiani on teada SARS-CoV-2 leidudest lemmikloomadel:

Maa

Loom

Looma vanus

Tuvastatud SARS-CoV-2 genoom

Avastatud COVID-19 sümptomid

Tuvastatud antikehad

Hong Kong

Koer, pomeranian

17

jah

ei

jah

Hong Kong

Koer, saksa lambakoer

2

jah

ei

ei ole teada

Belgia

Kass

ei ole teada

jah

ei ole teada

ei ole teada

Hong Kong

Kass

ei ole teada

jah

ei

ei ole teada

     USA    Kass (2)   ei ole   teada     jah      ei ole teada       ei ole teada
Hong-Kongi loomadel haigustunnuseid ei esinenud. Belgia kassil esinesid hingamisteede haigestumise sümptomid, oksendamine ja kõhulahtisus, kuid pole teada, kas need sümptomid olid seotud SARS-CoV-2-ga või mõne muu haigusega. SARS-CoV-2 viiruse genoom tuvastati kassi väljaheites ja oksendamisproovides, kuid pole võimalik öelda, kas kass oli viirusega nakatunud või oli tegemist lihtsalt keskkonnast organismi sattunud viiruse jääkidega. Seda, kas kassil tekkisid viirusevastased antikehad, pole veel uuritud. Ametlikke proove kassilt võetud ei ole. Samas on erinevad laborid üle maailma uurinud lemmikloomade proove ning tulemused on olnud negatiivsed. USA teavitas 22.04.2020 SARS-CoV-2 kinnitamisest kahel eraldi elaval kodukassil. Mõlemal kassil täheldati kergeid hingamisteede haigestumise sümptomeid, kuid nagu ka Belgia kassi puhul ei ole teada, kas need sümptomid olid seotud SARS-CoV-2-ga või mõne muu haigusega.  Ühe kassi puhul ühelgi leibkonnas elaval inimesel SARS-CoV-2 viirust ei tuvastatud. Teise kassi puhul andis loomaomanik positiivse vastuse enne, kui kassil tekkisid hingamisteede haigestumise sümptomid. Samas kodus elaval teisel kassil SARS-CoV-2-te ei tuvastatud.
 
Holland teatas 23. ja 25. aprillil SARS-CoV-2 tuvastamisest kokku kahes mingifarmis. Mõlemas farmis täheldati suurenenud suremust ning hingamisteede haigestumise sümptome. Lisaks täheldati hingamisteede haigestumise sümptome mõlema farmi paaril töötajal kuid nende haigestumine SARs-CoV-2-te ei ole veel kinnitatud. Hollandi Riiklik Rahvatervise ja Keskkonna Instituudi sõnul ei kujuta natakunud mingifarmid lisaohtu inimesele. Ettevaatusabinõuna ei ole nakatunud farmidest lubatud välja viia ei sõnnikut ega loomi ning kuni edasiste uuringute tulemuste selgumiseni on mingifarmide ümbruses olevad avalikud teed suletud jalakäijatele ning jalgratturitele. Hollandi humaan- ja veterinaarekspertide grupp on kinnitanud, et viiruse leviku tõenäosus inimeselt loomadele on väga madal kuid teatud juhtudel on see võimalik. Praeguses epideemia staadiumis on loomadelt tulenev oht inimese tervisele väike.

Seega praeguse teadmise kohaselt ei haigestu lemmikloomad ega muud koduloomad Covid-19 viirusesse ning ei levita nakkust. Hetketeadmiste põhjal on loomade organismist tuvastatud viirusejääkide puhul tegemist keskkonnast tingitud saastumisega (looma organism, kui ükskõik milline teine pind, millele võib viirus ladestuda) ning loom on sellisel juhul epidemioloogiline lõpp-punkt (viirus edasi ei kandu).
 

Siiani näib, et SARS-CoV-2 viiruse levik lemmikloomadele on väga harva esinev ja ei näi omavat rolli COVID-19 epidemioloogias. VTA jälgib olukorda ning uute andmete selgumisel antakse lisateavet.

Mu lemmikloomal on hingamisteede haigestumise sümptomid, kas ta võib olla nakatunud COVID-19?

Paljud erinevad viirused ja bakterid põhjustavad loomadel hingamisteede sümptomeid. Esialgsed eksperimentaalsed uuringud on ka leidnud, et katsetingimustes võivad kassid ja tuhkrud SARS-CoV-2 viirusega nakatuda kergemini, kui muud loomaliigid. Nakatumine eeldab siiski, et loom on olnud tihedas kontaktis inimesega, kellel on COVID-19. Kui loomaga samas leibkonnas elavad inimesed on kõik terved, põhjustavad lemmiklooma hingamisteede sümptome tõenäoliselt muud haigustekitajad. Esialgsete katsete põhjal ei tundu koerad olevat SARS-CoV-2 viirusnakkusele vastuvõtlikud.

Kas COVID-19 koroonaviirus nakatab muid koduloomi?

Praeguste teadmiste kohaselt ei nakata COVID-19 koroonaviirus veiseid, sigu ega muid põllumajandusloomi ning koduloomad ei ole COVID-19 nakkuse allikad.

Kas COVID-19 nakatunud inimene peaks vältima kontakti loomadega?

COVID-19 nakkuse tõttu ei ole loomade, näiteks lemmikloomadega tegelemise jaoks erilisi kaitsemeetmeid vaja. Soovitame kõigil haigetel inimestel vältida liigset kokkupuudet loomadega ning enne lemmikloomatoidu käitlemist ja pärast liivakasti puhastamist käsi põhjalikult pesta. Võimaluse korral peaks paluma tervel pereliikmel hoolitseda lemmikloomade igapäevase hoolduse eest.

Kas COVID-19 nakkusi levitavad putukad või lestad?

Koroonaviirus COVID-19 kandub edasi inimeselt inimesele ning seda viirust ei levita puugid, sääsed ega muud putukad. Siiski võivad putukad ja lestad võivad levitada teisi nakkushaigusi, näiteks puukborrelioosi, seetõttu on soovitatav end nende eest kaitsta.

Kuidas toimib järelevalve koroonaviiruse epideemia ajal?

Eriolukorra tõttu olid peatatud plaanilised kontrollid loomakasvatusettevõtetesse. Siiski teostati kohapealset kontrolli taudikahtluse korral ning loomade heaolu alase kaebuse korral. Alates maikuust jätkab amet esmatähtsate plaaniliste kontrollidega ettevõtetes kohapeal.

Endiselt jätkuvad tegevusloa menetlused, mille korral viiakse vajadusel läbi ka kohapealsed kontrollid. Teatud kontrolle võidakse läbi viia ka kaugkontrollina elektroonsete vahendite abil. Jätkuvalt toimub inimese ja loomatervise seisukohast kriitiliste proovide võtmine loomataudide uurimiseks – transmissiivne spongiformne entsefalopaatia ehk TSE (surnud looma ajuproov), SAK (sigade Aafrika katk –  proovid nii mets- kui ka kodusigadelt), lindude gripp, marutaud, trihhinelloos (keeritsusstõbi) jne.

Kas ma võin viia looma loomaarsti juurde?

Loomadele vajalikku ravi peab loomadele võimaldama ka eriolukorras. Loomakliinikud on avatud, kuid enne loomaarsti külastamist soovitame kliinikuga ühendust võtta telefoni teel, kuna mitmed loomakliinikud on kehtestanud oma töötajate kaitsmiseks piirangud kliiniku külastamiseks.

Mis saab loomaga jalutamisest, kui ma olen haiguse tõttu karantiinis?

Juhul kui pole võimalik ise koeraga jalutada, siis selleks paluda tuttava või naabri abi. Vajadusel saab kasutada suukorvi. Kindlasti tuleks abistajal vältida kokkupuudet viirusehaigega kasutades vajadusel isikukaitsevahendeid ja järgides Terviseameti juhiseid. Koroonahaige, kes elab eramajas, võib oma aias koeraga jalutada.

Tuletame siinkohal ka meelde, et puuduvad tõendid selle kohta, et lemmikloomad või muud koduloomad võiksid uue koroonaviirusega nakatuda. Lisaks pole praegu tõendeid selle kohta, et lemmikloomad või muud koduloomad oleksid inimestele nakkusallikad.

Kuidas saab loomi, s.h lemmikloomi teistest riikidest ja teistesse riikidesse transportida, tellida transporti jne, kui on piirangud inimeste liikumisele?

Kommertsveo puhul väljastavad veterinaarkeskused jätkuvalt loomade saatedokumente ja tervisesertifikaate ning kaubavedu on komisjoni prioriteet. Siiski võib piiridel ette tulla ootamatusi ja ooteaegade pikenemist ka kommertsvedude puhul. Seega soovitame vedude planeerimisel seda arvestada.

Kuna piirid on täna eraisikute liikumiseks suletud, siis ei saa transportida ka lemmikloomi üle piiri. Eriolukorra nõetest tulenevalt ei abista Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet või Veterinaar- ja Toiduamet töötajad üle piiri lemmikloomade transportimisel. 

Lemmiklooma riiki sissetoomist plaanivad isikud peaksid eelnevalt ühendust võtma Politsei- ja Piirivalveametiga. Samuti peab järgi uurima päritoluriigi piirangud ja juhised, kuna koroonapandeemia ohjeldamiseks on paljud riigid oma piirid sulgenud ja liikumisest piiranud. Samuti on karmistatud välismaalt Eestisse saabuvate inimeste kontrolli ja lennujaamades inimeste koju suunamise või karantiini suuniseid.

Lemmikloomade transport sõltub ka lennufirmadest. Paljud lennu- ja kaubaveod on praegu tühistatud, seega tuleks pöörduda otse lennufirma poole.

Kas mitteloomse sööda impordi toimingutes on takistusi?

Sööda imporditoimingud jätkuvad tavapäraselt.

Kas ma võin külastada loomakliinikut või kutsuda loomaarsti koju/loomapidamishoonesse?

Loomade heaolu ning neile ravi võimaldamine on ka eriolukorra ajal oluline.
• Kui looma seisund ei ole kriitiline (näiteks vaktsineerimine, küünte lõikamine jne), siis võimalusel võiks loomakliiniku külastust edasi lükata eriolukorra möödumiseni.
• Enne loomaarsti visiiti peaks kliinikuga ühendust võtma ning külastusaja kokku leppima.
• Kui peate siiski loomakliinikusse minema, peaks loomaga kaasa minema ainult üks terve täiskasvanu.
• Patsienti kliinikusse tooval isikul ei tohi olla koroonaviiruse nakkusele viitavaid sümptomeid.
• Klientidel soovitatakse võimaluse korral kliiniku ooteruumi ootama mitte jääda.
 

Mida peaks veterinaar jälgima vastuvõttu korraldades?

• Kaitsevahendite kasutamisel järgida Terviseameti juhiseid.
• Korraldage visiitide kokkuleppimine e-kanalite või telefoni teel.
• Kliendikontaktid peavad olema minimaalsed. Võimalusel vaadata loom üle ilma omanikuta või lühendada omaniku kliinikus viibimise aega
• Vastuvõttude korraldamisel jälgida, et kliinikusse ei tule samaaegselt mitmeid kliente ning võimalusel pikendada aega patsientide vahel, et jõuaks vajadusel desinfitseerida ruumid.
• Regulaarselt tuleb desinfitseerida vastuvõtuletti, uksekäepidemeid jms mida kliendid katsuvad ning eemalda ooteruumist kõik asjad, mida inimesed võivad katsuda (ajakirjad jne).
• Peab korraldama võimaluse käte desinfitseerimiseks ka klientidele.
• Kliinikus viibides/kliiniku juures oodates jälgige, et teiste klientidega ei oleks kokkupuudet.
• Vastuvõtu töökorraldus lisada teavitusena välisuksele.

 

 

Viimati uuendatud: 7. Mai 2020