Language switcher

Sa oled siin

Korduma kippuvad küsimused (KKK) toidukäitlejatele

COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele õhu teel piisknakkuse või saastunud pindade kaudu, peamiselt lähikontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus võib põhjustada köha, nohu, palavikku ja hingamisraskuseid.

Kas võin toidu kaudu nakatuda COVID-19 viirusega?

Vaatamata ulatuslikule pandeemiale ei ole seni teavet, et COVID-19 leviks toidu kaudu. Euroopa Toiduohutusameti  kinnitusel puuduvad tõendid selle kohta, et toit ohustaks rahvatervist seoses COVID-19 pandeemiaga. COVID-19 levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkusena, mis tekib siis, kui nakatunud inimesed aevastavad, köhivad või välja hingavad. Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda.

Kuigi hiljutise uuringu  kohaselt püsib katsetingimustes (s.o kontrollitud suhtelise niiskuse ja temperatuuri puhul) COVID-19 (SARS-CoV-2) haigustekitaja papi pinnal kuni 24 tundi ja kõvadel pindadel (nagu teras ja plast) kuni mitu päeva, puuduvad tõendid selle kohta, et saastunud pakendid, mis on puutunud kokku erinevate keskkonnatingimuste ja temperatuuridega, kannaksid nakkust edasi. Võttes arvesse probleemi, et nahal olev viirus võiks olla võimeline kanduma hingamisteedesse (näiteks näo puudutamise korral), peaksid pakendeid käitlevad isikud ja samuti tarbijad järgima tervishoiuasutuste suuniseid ja pidama kinni headest hügieenitavadest, pestes muuhulgas sageli ja põhjalikult käsi.  

Mida peaksid silmas pidama kauplused, kaubanduskeskused ja toitlustusasutused?

Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ning Veterinaar- ja Toiduameti koostatud käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele, sh restoranidele ja kohvikutele on leitavad siit (PDF) (PDF).

Mida peaksid silmas pidama toidutootjad?

Veterinaar- ja Toiduameti poolt koostatud juhised toidutootjatele on leitavad siit.

Mida peavad silmas pidama inimesed, kes pakuvad toidu kojuvedu koduses karantiinis olevatele inimestele?

Toiduga varustamisel tuleks järgida järgmisi põhimõtteid.

  • Olen terve ja hea tervise juures.
  • Desinfitseeri või pese käsi enne ja pärast poes käiku.
  • Külmkapis või sügavkülmas hoiustamist vajavad tooted transpordi kiirelt, ilma et need liigselt soojeneks või üles sulaks.
  • Abi pakkumiseks kasuta lähimat poodi, et toidu transpordile ei kuluks liiga palju aega.
  • Ära kahjusta, lõhu ega mulju tootepakendeid.
  • Toidu üleandmisel kasuta kontaktivaba üleandmist, st ära puutu kokku kauba tellijaga. Üleandmisel hoia vähemalt 2meetrist distantsi.

Kas ja kuidas peaksin puhastama poest ostetud kaupa ja pakendeid?

Poest ostetud marjade, köögi- ja puuviljade puhul tuleb neid pesta korralikult sooja veega. Seepi või nõudepesuvahendit ei ole soovitatav kasutada. Kilepakendeid võib üle pesta seebiveega või kasutada desinfitseerimisvahendit, paberpakendite puhul võib kasutada desinfitseerimisvahendit.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid: eelkõige palavik, köha ja hingamisraskuseid. Viirus püsib saastunud pindadel kuni 72 tundi. Seega on oluline ennetavate tegevustega saastumist vältida ja vajadusel võimalikus kokkupuutes olnud pindu puhastada ja desinfitseerida.

Teaduslike andmete järgi inimesed koroonaviirusega toidu kaudu ei nakatu, seega on ebatõenäoline, et viirus levib toiduga. Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda.

Kas võin nakatuda, kui toidukaupu on katsunud nakatunud inimene?

ELi liikmesriikide toiduohutusametite sõnul on väga ebatõenäoline, et saaksite COVID-19 nakkuse toidu käitlemisest. Euroopa Toiduohutusamet märkis lisaks, et praegu puuduvad tõendid selle kohta, et toidukaubad oleksid viiruse edasikandumise tõenäoline allikas või levikutee.

Praegu puudub teave selle kohta, et toidukaupade pinnal võiks leiduda COVID-19 viirust ning et viirus võiks toidukaupade pinnal ellu jääda ja inimesi nakatada. Samuti ei ole seni tõendeid selle kohta, et toidukaubad on olnud nakkuse allikas või levikutee, kuid on kindel, et praegused haiged on nakatunud kokkupuutel teiste nakatunud inimestega.

Nagu nakatunud isiku poolt saastatud mis tahes kontaktpinna puhul, olgu see siis uksekäepide või muu pind, võib ka toidukaupade puhul nende katsumine põhjustada kaudset saastumist. Seepärast peaksid kõik järgima riiklike tervishoiuasutuste soovitusi kätepesu kohta.

Jaemüüjad on teadlikud toidukaupade käitlemisega seotud hügieeninõuetest. Töötajad, kes peavad toitu käitlema (näiteks lõikama liha, viilutama liha või piimatooteid, puhastama kala, pakendama puu- ja köögivilju), kannavad kindaid ja vahetavad neid sageli või pesevad sageli käsi.

Tarbijad peaksid samuti täitma oma osa. Üldise hea hügieenitava kohaselt peaksid kliendid kaupluses katsuma vaid neid toidukaupu, mida nad plaanivad osta, et vältida kaupade saastumist mis tahes haigusetekitajatega, mis võivad olla nende kätel.

Kas saan kodus midagi ette võtta, et vähendada COVID-19 viiruse võimaliku leviku riski toidu kaudu?

Jah.

Esiteks on eriti oluline pesta käsi hoolikalt seebi ja sooja veega (vt Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse juhend tõhusa kätepesu kohta ) enne ja pärast ostlemist, sest nii saab kaitsta ennast ja teisi.

Sama oluline on järgida köögis rangeid hügieenieeskirju, mis tavapäraselt kaitsevad toidumürgituse eest.

Hoiustage toitu nõuetekohaselt (vältida tuleb toortoidu ja töödeldud toidu kokkupuutumist), enne hoiustamist eemaldage toote välispakend (näiteks sisemise plastpakendi puhul eemaldage toote papist välispakend), kuid hoidke seejuures alles oluline teave, näiteks maksimaalse säilivusaja kohta.

Peske puu- ja köögivilju korrapäraselt puhta veega, eriti kui neid ei keedeta (keetmisel COVID-19 hävib).

Vältige saastumist kööginõudega (noad, taldrikud jne), pestes neid vahepeal hoolikalt pesuainega, kui kasutate neid erinevate toidu koostisosade käitlemisel.

Kuumtöötlemiseks ettenähtud toidu puhul tuleb järgida asjakohaseid juhiseid (aeg, temperatuur).

Peske käsi sooja vee ja seebiga enne ja pärast toidu valmistamist.

Külmkappe ja köögipindu tuleks korrapäraselt puhastada ning seda tuleks teha varasemast sagedamini.

Kui valmistate toitu kodus, ei tohiks COVID-19 vastaste ettevaatusabinõude kõrval unustada üldiseid eeskirju, et vältida toidumürgitust. Need nõuded kehtivad ka praegu ja kaitsevad toidust põhjustatud haiguste eest, mille ravimine põhjustaks tervishoiuasutustele täiendavat koormust.

Toidulisandid - märgistus, tervislikud väited

  • Toidulisandid ei saa ennetada, leevendada ega ravida koroonaviirust.
  • Toidulisandile ei tohi omistada haigusi ennetavaid, leevendavaid ega ravivaid tunnuseid. Toidulisandi puhul on tegemist toiduga, millega saab täiendada tasakaalustatud toitumist. Tegemist ei ole preparaatidega, mis oleksid mõeldud haiguste, sealhulgas viiruste jaoks. Seetõttu ei tohi toidulisandit turustades viidata sellele, et toode ennetaks, leevendaks või raviks koroonaviirust.
  • Leidub ettevõtteid, kes omistavad toidulisanditele omadusi, mis viitavad sellele, et toode ennetab, leevendab või ravib koroonaviirust. Selline tarbijate eksitamine on aga lubamatu.

Lisainfo:

Kas Rootsi lauas toitlustamine on lubatud?

Soovitatav on, et toitlustusasutustes oleks korraldatud teenindamine vaid lauas, et vähendada klientide kokkupuuteid erinevate teenindajate ja külastajatega. Eelistada tuleks toidu kaasamüüki ja kojuvedu. Rootsi lauas toitlustamine on lubatud, juhul kui tagatakse 2+2 reegli täitmine. Samuti tuleb puhastada ja desinfitseerida kõiki sagedasti puudutatavaid ja toiduga kokku puutuvaid pindu tavapärasest sagedamini.

Kuidas rakendada soovitust „Pakkuge valmistoitu ainult pakendatuna (nt saiakesed, vorstid, kommid, küpsised, pähklid, salat jms), korraldage pakendamine selliselt, et see toimuks eraldi ruumis või 2 meetrit klientide liikumisteest eemal“?

Antud punkt on soovituslik nii jaemüügis kui toitlustuses. Olukorda arvestades saavad ettevõtted teostada ohuhindamise, millest lähtuvalt saavad nad juhendi rakendamises seisukoha võtta.
Kõikidele ettevõtetele ning käitlejatele kehtivad tavapärased toiduohutuse nõuded ning neid peab järgima.

Kui ma olen toidukäitleja, siis kuidas ma saan kaitsta oma töötajaid nakatumise eest?

Toidukäitlejad peavad töötajaid koolitama, kuidas isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt kasutada, ja tuletama neile meelde, kui oluline on järgida juhiseid, mis käsitlevad isiklikku hügieeni ja sotsiaalset distantseerumist tööpauside ajal.

Kuidas käituda töötajaga, kellel on haigusnähud?

Haigusnähtudega töötajad pole tööle lubatud. Ettevõtjatel on kohustus jälgida, et nii töötajatel kui ka klientidel poleks koroonaviirusele iseloomulikke sümptomeid. Haigusnähtudega töötaja peab saatma 14 päevaks koju. Haigestunuga kokku puutunud töötajad peavad jälgima oma tervist ja jääma haigusnähtude tekkimise korral samuti 14 päevaks koju.

Toiduainetööstuses on töötajate tervise kaitseks kehtestatud konkreetne kord. Lisaks tavapärastele toiduhügieeni ja töötajate ohutuse nõuetele on olemas meetmed, mida kohandatakse vastavalt võimalustele kohapeal. Sellised meetmed hõlmavad sotsiaalset distantseerumist töökohal, pleksiklaasist tõket, kui vahemaad ei ole võimalik säilitada, veokijuhtide ja toidukäitlejate vahelise kontakti vältimist, paremat vahenditega varustatust käte desinfitseerimiseks, vahetustega töötamist tagades, et hoones ei oleks rohkem töötajad, kui tingimata vajalik või võimaluse korral kodus töötamist.

Isegi juhul, kui inimesed võivad olla nakatunud, kuid mitte (veel) haiged (olles viiruse asümptomaatilised kandjad), minimeeritakse kehtivate õigusaktidega riski, et viiruseosakesed puutuksid toiduainetega kokku, sest iga toiduainete käitlemise alal töötav isik peab rakendama ranget isiklikku hügieeni, sealhulgas kandma sobivat puhast riietust ning vajaduse korral kaitseriietust ja järgima pidevalt häid hügieenitavasid (regulaarne kätepesu, toidu valmistamisel või käitlemisel aevastamise ja köhimise kui ebahügieenilise käitumise vältimine jne).

On põhjust arvata, et olemasolevad sanitaarmeetmed on COVID-19 puhul sama tõhusad kui muude mikrobioloogiliste riskide puhul. Lisaks peaksid toidukäitlejad võtma vajaduse korral riskipõhiseid täiendavaid sanitaarmeetmeid, eelkõige siis, kui töötajal on tuvastatud viirus. Sellised meetmed koos asjaoluga, et toit ei ole teadaolevalt nakkuse edasikandumise allikas, tagavad toidu tootmise ohutuse.

Terviseameti koostatud soovitused COVID-19 kahtlusega inimesele või nakatanule leiab siit (PDF) (PDF).

Kas pean maski kandma, kui külastan toidupoodi?

Antud hetkel on Terviseamet seisukohal, et maski ei ole kohustuslik kanda ei kodus ega õues. Õues piisab 2-meetrise distantsi nõude järgimisest. Kodus ei ole mõistlik maski kanda seetõttu, et kui üks pereliige on haigestunud ja pereliikmed ei ole püsivalt eraldi isoleeritud, siis leiab viirus tõenäoliselt ikka tee pereliikmete nakatamiseks.

Maski võiks kanda ühiskondlikes ruumides (poed, apteegid, meditsiiniasutused, ühistransport), kus liigub palju inimesi, vähendamaks võimalust, et köhides või aevastades jõuavad piisknakkus teiste inimesteni. Nina ja suu katmine on sellises paigas kohane ettevaatusabinõu. Samuti võib maskist olla tervele inimesele abi, juhul kui viirusekandja tema suunas köhib, vähendamaks mõnevõrra võimalust, et terve inimeseni jõuab viirus piisknakkuse pritsmete teel sellise doosina, mis toob kaasa nakatumise ja haigestumise.

Peamine on aga jääda koju, pesta käsi, täita teisi hügieenireegleid, hoida väljas liikudes teiste inimestega distantsi.

Hetkel on Terviseameti üldine soovitus teenindussektoris töötajatele see, et tuleb järgida tavapäraseid respiratoorsete haiguste ennetamise meetmeid:

  • Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
  • Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist). Tõhusaks meetmeks on poodidesse paigaldatud desinfitseerivad vahendid nii klientidele kui ka töötajatele.
  • Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

Kas poe töötajad/teenindav personal/toidukuller peab kandma maski?

Teenindaval personalil pole hetkel kohustust kasutada näomaski või kindaid. Kindlasti peavad toiduga kokkupuutuvad inimesed olema terved ja võimalusel vältima lähikontakti kliendiga.

Veterinaar- ja Toiduamet koostöös Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumiga on koostanud ning edastanud juhised toidukäitlejatele koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Juhises on toodud suunised, toidukäitlejatele, et nad jälgiksid esmalt töötajate tervist, võimaldaksid neile regulaarset kätepesu ja desinfitseerimist ning vajadusel/võimalusel kummikindaid .

Vastutus toidu ohutuse eest lasub käitlejal. Ettevõtetel on võimalus kehtestada tulenevalt eriolukorrast rangemad ettevõttesisesed meetmed tõkestamaks koroonaviiruse levikut.

Viimati uuendatud: 25. Mai 2020