Language switcher

Sa oled siin

Mis on marutaud?

Mis on marutaud?

Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, millesse nakatuvad nii loomad  kui ka inimesed.

Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, looma haigestumisel marutaudiks.

Kuidas levib?

Haigustekitaja levib nakatunud looma süljega; tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale. Kahjustamata naha pinna kaudu viirus organismi tungida ei suuda. Nakatuda võivad kõik imetajad, sealhulgas ka inimene. Linnud, kalad ja roomajad ei ole haigusele vastuvõtlikud. Marutaudi nakatuvad ka nahkhiired, kelle hulgas levib eraldiseisev viirusetüvi.

Oluline on meeles pidada, et juba nakatunud loom võib haigustekitajat süljega eritada kuni kümme päeva enne, kui ise silmnähtavalt haigestub! Üle 95% inimsurmadest on põhjustatud kokkupuutest nakatunud koeraga.

Millised on sümptomid?

Kui viirus on läbi hammustushaava organismi tunginud, levib ta närvisüsteemi vahendusel peaajju. Enamik marutaudile viitavaid sümptomeid ongi põhjustatud kesknärvisüsteemi kahjustusest. Sagedamini esinevad sümptomid on:

  • tavapärase käitumise järsk muutus (tavaliselt sõbralik loom muutub kartlikuks või agressiivseks)
  • inimpelguse kadu metsloomadel
  • suurenenud süljevoolus
  • neelamisraskused
  • rännumaania
  • suurenenud heli- ja valgustundlikkus
  • vaaruv kõnnak
  • enne surma halvatus

Ka nakatunud metsloomal avaldub haigus reeglina selles, et loom käitub ebatavaliselt. Näiteks võib kährik, kes muidu on öise eluviisiga, hakata ringi käima päevasel ajal, olles seejuures minetanud inimpelguse.

Kui kiiresti avaldub?

Nakatumisest haiguse avaldumiseni kuluv aeg võib olla väga erinev sõltuvalt sellest, millises kehapiirkonnas ja kui suures koguses viirus organismi tungis. Kõige ohtlikumad sügavad tugevalt süljega saastunud haavad veresoonte rohketes kehapiirkondades nagu pea ja kael. Minimaalselt kulub haiguse välja kujunemiseni 5 päeva; tavaliselt tekib haiguspilt 2-3 kuu jooksul. Erandkorras (2-3 % juhtudest), on haiguse avaldumiseks kulunud üle 1 aasta.  

Kus riikides on marutaud levinud?

Marutaud on maailmas levinud kõigil kontinentidel, seda ei leidu ainult Austraalias, Okeaanias, Uus-Meremaal ning Antarktikas. Marutaudi sureb enim inimesi Aafrikas, Aasias ning Lõuna-Ameerikas. Kuigi Läti Vabariik saavutas marutaudivabaduse 2015 aastal, on marutaud laialt levinud ka Eesti lähiümbruses. Venemaal esineb ka praegusel ajal palju marutaudi nii inimestel kui loomadel ning haiguse leviala ja juhtumite arv kasvab. Samuti esineb marutaudi paljudes riikides, kuhu reisitakse koos lemmikloomadega: Leedus, Ukrainas, Valgevenes, Poolas, Kreekas, Rumeenias, Bulgaarias ja mujal.

Marutaudijuhtumid (s.h. lemmikloomade liikumisest põhjustatud) Euroopas 2018:

Millal oli viimane marutaudi juhtum Eestis (inimestel, loomadel)?

Eestis oli viimase poole sajandi jooksul marutaud väga levinud. Aastatel 1968 - 2006  esines loomadel keskmiselt paar-kolmsada laboratoorselt diagnoositud marutaudijuhtumit aastas. Alates aastast 2006 kuni 2010 viidi  kogu Eesti territooriumil läbi metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine ning seeläbi taandus marutaud kiiresti. Viimane marutaudijuhtum, mis oli põhjustatud nakkuse levimisest Eesti loomapopulatsioonis, esines 2008. aasta kevadel Harjumaal. Sealt edasi on haigust leitud vaid üksikjuhtumitena ning põhjustatuna nakkuse levikust naaberriigis: 2009. aasta suvekuudel kolm marutaudis rebast ning 2011. aasta jaanuaris üks nakatunud kährik Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni maismaapiiri vahetus läheduses. 3. aprill 2013 kuulutati Eesti Vabariik ametlikult marutaudivabaks riigiks ning rakendades marutaudivastaseid meetmeid (eelkõige metsloomade vaktsineerimist puhveralas riigipiiril, lemmikloomade kohustuslikku vaktsineerimist ning piiranguid lemmikloomade piiriülisel liikumisel) oleme antud situatsiooni suutnud säilitada.

Tänu veterinaar- ja humaanmeedikute hoolikale igapäevatööle ning ajalooliselt elanikkonna suhteliselt kõrgele teadlikkusele marutaudi ohtlikkusest, on Eestis hoolimata raskest marutaudialasest olukorrast peale II Maailmasõda kokku marutaudi surnud vaid 27 inimest.

Viimane inimene, 11 aastane tütarlaps, suri marutaudi 1986 aastal Järvamaal.

Kas Eestis peaksin kartma marutaudi?

Eestis on marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt väga suur, kuna haigust esineb meie vahetul riigipiiril, samuti ka riikides, kust tuuakse sisse lemmikloomi. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest marutaud ei ole ravitav, vaid lõpeb haiguse sümptomite väljakujunemisel alati surmaga.

Kas pean arsti poole pöörduma kui olen kokku puutunud marutaudi kahtlase loomaga?

Kui Teid pureb marutaudikahtlane või teadmata päritoluga loom, siis tuleb haava koheselt pesta rohke vee ja seebiga, katta sidemega ning pöörduda võimalikult kiiresti traumapunkti või perearsti poole. Arstiabi koos vajalike vaktsineerimistega on loomahammustuse puhul tasuta. Täpsemad juhised loomahammustuse korral.

Kui kiiresti pean arsti poole pöörduma?

Arsti poole peaks pöörduma esimesel võimalusel, sest sõltuvalt haava iseloomust ning situatsioonist  võib  vaja olla ka  muu meditsiiniline sekkumine nagu haavaõmbluste paigaldamine, antibiootikumravi ning valuvaigistid.

Kellele pean teatama kahtlasest loomast?

Marutaudikahtlasest loomast tuleb teavitada kas piirkonna veterinaarkeskuse järelevalveametnikku või piirkonda teenindavat volitatud veterinaararsti.

Mida saan teha enda kaitseks?

Kõige olulisem enesekaitse võte on oma lemmikloomade regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine, sest valdavalt saadakse nakkus enda isiklikult vaktsineerimata lemmikloomalt. Võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikuna. Metsloomadega ei ole mõttekas luua kontakti, vaid soovi korral jälgida neid distantsilt. Juhul, kui näed ebatavaliselt käituvat metslooma või omanikuta kodulooma, anna sellest teada kohalikule volitatud veterinaararstile. Ära jäta hoovile loomatoitu või prügi, sest see võib ligi meelitada metsloomi. Kindlasti tuleb ka lastele õpetada, et nad ei käituks riskialdilt, sest enamus marutaudiohvreid on just lapsed.

Mida saan teha oma lemmiku kaitseks?

Kontrolli koostöös veterinaararstiga, kas sinu loomale on tehtud kehtiv marutaudivastane vaktsineerimine! Kõik koerad ja kassid peavad olema regulaarselt, vähemalt kord kahe aasta jooksul,  marutaudi vastu vaktsineeritud. Ära lase oma loomi hulkuma! Kasside ja koerte pidamisel tuleb kinni pidada kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetest. Vältida tuleb kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega. Hulkuvatest kassidest ja koertest tuleb teavitada kohalikku omavalitsust, kes peab korraldama omanikuta koduloomade püüdmise.

Kui ma elan linnas ja koeraga metsas ei jaluta, kas siis pean ka looma vaktsineerima? Kui mul elab kass ainult toas, kas siis peab vaktsineerima?

Vaktsineerida tuleb kõik loomad, ka n.ö. tubased, sest korduvalt on esinenud juhtumeid, kus tubaseks peetav loom on läinud „rändama“, omades kontrollimatut vaba juurdepääsu kõikidele teistele (lemmik)loomadele. Samuti on metsloomad s.h. metsamarutaudi põhikandjad rebased - kährikud edukalt kohanenud linnakeskkonnaga. Vaktsineerimata lemmiklooma kokkupuutel marutaudi nakatunud loomaga ei väldi lemmiku nakatumist miski.  Juhul, kui Teile kuuluv loom on nõuetekohaselt vaktsineerimata ning kokku puutunud marutaudikahtlase või marutaudi nakatunud loomaga, siis kuulub selline lemmikloom eutaniseerimisele või tuleb ta kuueks kuuks isoleerida, et tagada inimeste ning teiste loomade ohutus.

Millega peaksin arvestama reisimisel?

Marutaud on väga oluline haigus, millega kõik lemmikloomadega (eelkõige koerte, kasside ning valgetuhkrutega) reisijad või need, kes soovivad endale lemmikut riigipiiri tagant soetada tahavad, üle maailma peavad arvestama. Minimaalsed tavanõuded on, et lemmik peab olema identifitseeritud, omama korrektset reisidokumenti  ning nõuetekohaselt olema marutaudi vastu vaktsineeritud. Lähemalt saab antud teema kohta Eesti kontekstis lugeda : Infovoldik „ Lemmikloomaga reisimine“

Enne lemmikloomaga reisimist maksab alati tutvuda konkreetse sihtriigi nõuetega.

Mis saab siis kui sümptomid ilmnevad?

Juhul, kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole marutaud ravitav ei loomadel ega ka inimesel.

Kaasaegne meditsiin võib mõnevõrra leevendada surmaeelseid kannatusi, kuid surm saabub vältimatult, tavaliselt 7-10 haiguspäeval.

Viimati uuendatud: 6. Juuni 2019