Language switcher

Sa oled siin

Mis on zoonoos?

Zoonoosid on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad edasi kanduda inimesele. Samuti võivad inimesed nakatada loomi. Zoonooside näol on tegemist erinevate raskusastmetega haigustega – mõned tekitavad mööduvaid haigusnähte, kuid teised võivad lõppeda surmaga. Samuti on ohuks zoonoosid, mis levivad metsloomade ja lemmikloomade populatsioonidelt, nagu näiteks marutaud.

Haiguse loomadelt inimesele ülekandumise teed:

  • saastunud või nakatunud toit (nii loomne kui taimne);
  • mustad käed;
  • otsene kontakt loomaga;
  • hammustused, küünistused;
  • piisknakkus või saastunud tolmu sisse hingamine;
  • verdimevad putukad.

Zoonooside puhul on esmatähtis inimeste tervise kaitse. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning tekitada majanduslikku kahju toidutootmisele ja toiduainetetööstusele.

Sagedasemad inimesel diagnoositud zoonoosid Eestis on (vaata täpsemalt Terviseameti kodulehelt):

  • kampülobakterenteriit;
  • salmonelloos;
  • kolibakteritest põhjustatud diarröa;
  • jersinioos;
  • puukentsefaliit.

Erinevate zoonoossete haigustekitajate (viirus, bakter, seen, parasiit või bioloogiline isend) allikate ja arengute kindlaks tegemiseks nii loomadel, toidus, söödas ja ka inimestel viib Veterinaar- ja Toduamet läbi zoonooside seiret. Inimestel levivate zoonooside epidemioloogia osas teeb Veterinaar- ja Toiduamet koostööd Terviseametiga.

Sageli põhjustab toit korraga mitme inimese nakatumist, sellisel juhul on tegemist toidutekkelise nakkushaiguse puhangugaToidutekkeliseks nakkushaiguse puhanguks nimetatakse kahe või enama, omavahel ühise toidutekkelise nakkusallika või ühislevikufaktoriga seotud nakkushaigusjuhu esinemist lühikeses ajavahemikus. Harva esinevate nakkushaiguste (siberi katk, botulism, brutselloos, trihhinelloos, ehhinokokkoos jm) puhul, loetakse iga haigusjuht puhanguks. Eestis on peamisteks toidutekkeliste nakkushaiguste puhangute põhjustajateks Salmonella spp ja Campylobacter spp.

Zoonooside seire ülevaatega ja igaaastaste aruannetega (sh ka toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute) saab tutvuda siit.

Viimati uuendatud: 2. Aprill 2020