Language switcher

Sa oled siin

Marutaudi vastu vaktsineerimine

Marutaud on surmav, aga sajaprotsendiliselt ennetatav haigus.

Vaktsineeri oma lemmikloom!

Marutaud on surmavaim nakkushaigus maailmas. Sellesse sureb igal aastal vähemalt 70 000 inimest ning lugematul arvul kodu- ja metsloomi. Enamus marutaudi surevatest inimestest on lapsed. Rohkem kui 95% inimese haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. 

Kuidas marutaud levib?

Marutaudi viirus levib süljega ning tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. Haigus võib levida ka looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale.

Juhul, kui marutaudihaige loomaga kokkupuutele ei järgne kiiret vaktsineerimiskuuri, kujunevad nakatunud inimesel välja närvisüsteemi häired: ebaloomulik käitumine, hallutsinatsioonid, veekartus, neelulihaste halvatus koos suurenenud süljevooluga, mis viivad paratamatult surmani.

Kuidas  marutaudi nakatumist vältida?

  • Kõik koerad ja kassid peavad regulaarselt marutaudi vastu saama vaktsiinisüsti. Vaktsineerima peab vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
  • Ära lase oma loomi hulkuma!
  • Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega.
  • Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikuna!
  • Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis teavita sellest loomaarsti.
  • Kui saad ise hammustada, pöördu võimalikult kiiresti traumapunkti või perearsti poole.
  • Lemmikloomadega reisimisel pea  kinni loomadega reisimise reeglitest.

Kuidas  oma lemmiklooma marutaudi vastu vaktsineerida?

Lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on Eestis kohustuslik ning riik toetab omalt poolt vaktsineerimist. Oma lemmiku vaktsineerimiseks pöördu  loomaarsti poole. Kui  pöördud selleks volitatud loomaarsti poole, tagab riik tasuta vaktsiini (v.a. kompleksvaktsiini), süstitegemise vahendid ning maksab loomaarstile süsti tegemise eest Põllumajandusministri määrusega ettenähtud korras. Vastavalt konkreetsele olukorrale võivad omaniku jaoks vaktsineerimisega siiski kaasneda kulud, mida riik ei kanna: visiiditasu, transporditasu, dokumentide vormistamine jne.

Täpsemat teavet selle kohta, millised loomaarstid teostavad riiklikult toetatavat marutaudivastase vaktsineerimise teenust, saab vastava piirkonna veterinaarkeskusest või marutaudi projektijuhilt.

Kuidas on marutaud Eestis kontrolli alla saadud?

Kuna viimase marutaudipuhangu jooksul olid põhilisteks haigusekandjateks rebased ja kährikud, siis saadi haigus kontrolli alla neile metsa vaktsiinsöötasid külvates. Marutaudi taaspuhkemise oht Eestis on väga suur. Eesti kuulub marutaudist ohustatud riikide hulka ning varem oli marutaud Eestis väga levinud.

Miks on Eestis marutaudioht siiski suur?

Venemaal on marutaud endiselt väga levinud ning haiguse leviala ja juhtumite arv kasvab. Samuti esineb marutaudi paljudes riikides, kuhu reisitakse koos lemmikloomadega: Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Poolas, Kreekas, Rumeenias, Bulgaarias ja mujal. Piisab, kui üle piiri tuleb üks nakatunud metsloom või tuuakse haigus sisse vaktsineerimata ja nakatunud lemmikloomaga ning taud võib taas puhkeda.

Kuidas avalduvad lemmikloomal marutaudi tunnused?

  • käitumise järsk muutus - suurenenud sõbralikkus või agressiivsus
  • suurenenud süljevool
  • neelamisraskused
  • rännumaania
  • suurenenud heli- ja valgustundlikkus
  • vaaruv kõnnak
  • surmaeelselt halvatus

Mida teha, kui kahtlustad oma lemmikul marutaudi?

Marutaudi kahtluse puhul tuleb sellest koheselt teavitada kas piirkonna veterinaarkeskuse järelevalveametnikku või piirkonda teenindavat volitatud veterinaararsti.

Kui soovid rohkem teada, loe marutaudist täpsemalt või konsulteeri loomaarstiga.

Marutaudivastase vaktsineerimise plakat (6.7 MB, PDF).

Marutaudivastase vaktsineerimise voldik, eesti keeles (1.13 MB, PDF)

Marutaudivastase vaktsineerimise voldik, vene keeles (1.44 MB, PDF)

Viimati uuendatud: 26. Juuni 2019