Language switcher

Dioksiinide seire

Dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB de (polüklooritud bifenüülid) esinemisest toidus

Keskkonnast tulenevate saasteainete kontroll on muutunud üheks tähtsaimaks toidu ohutuse küsimuseks Euroopas. Suurt tähelepanu pööratakse sealjuures dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB de (polüklooritud bifenüülid) sisaldusele toidus ning söödas.

Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid (75 polüklooritud dibenso p dioksiini analoogi ja 135 polüklooritud dibensofuraani analoogi). Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained, nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus.

Dioksiinide sadestumine õhust toidu ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada negatiivset mõju tervisele, põhjustades maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kahjustusi ning mõningatel juhtudel ka vähki. Sarnase toksilise mõjuga on ka dioksiinilaadsed PCB d (209 analoogist koosnev rühm). Kuigi nende tootmine ja kasutamine on käesoleval ajal praktiliselt lõpetatud, leidub neid siiski veel keskkonnas ja sellest tulenevalt ka toiduahelas.

Dioksiin kalades ja uuringud Eestis

Läänemeri on enim uuritud veekogu maailmas, mida iseloomustab mitmete saasteainete kõrge tase. Siinjuures võib oluline faktor olla mineviku tööstuslik tegevus, sest andmed näitavad dioksiinide sisaldust Läänemere kalades rohkem kui viimase kolme aastakümne vältel.

Küllaltki saastunud Läänemere kalad sisaldavad mitu korda rohkem PCB d kui näiteks Põhja-Atlandi kalad. Samas täheldatakse Läänemere piirkonna kalade püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduse suurt varieeruvust, mis võib näiteks räime puhul olla seletatav liigi, käitumise ja toitumispiirkonnaga. Soome, Rootsi ja Eesti uuringud on näidanud, et ennekõike on probleem seotud lõhe ja räimega. Lõhe puhul on probleem eriti terav, kuna uuringute kohaselt on dioksiinisisaldus lõhes keskmiselt 3 4 korda suurem piirnormist.

Dioksiinide seirest saame rääkida alates 2002. aastast. Eesmärgiks on olnud nii dioksiinide kui ka dioksiinilaadsete PCB de sisalduse määramine kalades, eelkõige Läänemere kalades. Põllumajandusministeeriumi (kuni aastani 2006) ja Veterinaar  ja Toiduameti tellimisel on kõnealust seiret teostanud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus koostöös Mereinstituudiga. Proovide analüüsimisel on kasutatud välisriigi akrediteeritud laboratooriumi teenuseid, sest Eestis puudub tehniline võimalus ja volitatud laboratoorium selliste analüüside läbiviimiseks.

Senised analüüsitulemused näitavad, et uuritud Läänemere kaladest räime ja kilu dioksiinide sisaldused jäävad alla 3,5 pg WHO-TEQ05/g, mis on ka Euroopa Liidu dioksiinide piirnormiks kalades.

Uuringute põhjal võib väita, et dioksiinisisaldused sõltuvad väga paljuski kala vanusest ja suurusest. Räime puhul võib teha järelduse, et probleemsed on eeskätt suuremad räimed, pikkusega alates 22 cm. Meie vetes esineva räime suhteliselt madalam dioksiinisisaldus on ilmselt seletatav asjaoluga, et räim on väiksem ja väherasvasem kui liigikaaslased Soome ja Rootsi vetes.

Ehkki Eesti uuringud näitavad, et analüüsitud kalade dioksiinisisaldused jäävad piirnormide piiridesse, ei saa siiski väita, et meil dioksiiniga probleemi ei ole. Meie uuringud hõlmavad umbes 100 kalaproovi analüüsi, mis on vähe lõplike järelduste tegemiseks.

Toitumissoovitused

Keskmisest kõrgema riskiastmega dioksiinide toksilise toime suhtes on üldjuhul lapsed ja noorukid kuni 18. eluaastani, eriti aga vastsündinud; vanurid; rasedad ning kellel on allergilised haigused, verehaigused, kopsutuberkuloosi aktiivsed vormid, kesknärvisüsteemi haigused, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid. Erilist tähelepanu oma dieedis peaksid pöörama Läänemerest pärineva räime ja lõhe tarbijad, iseäranis naised, eesmärgiga vältida dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de ladestumist kehas, mis võib olla kahjulik lootele raseduse ajal.

Tervise Arengu Instituudi poolt 2006. aastal koostatud Eesti toitumis  ja toidusoovituste kohaselt on normaalse energiatarbimise juures hea süüa kala vähemalt kolm korda nädalas 2 4 portsjonit päevas. Üheks portsjoniks loetakse kas 50 g rasvast kala, 75 g väherasvast kala, 30 g kalatooteid, 30 g kalaburgerit või kalapulka, või 40 g vürtsikilu.

Kala söömisel tuleks aluseks võtta kala ja kalakonservide maksimaalne tarbimine, mille korral ei ületata dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB de summaarset nädalast piirnormi (TWI). TWI ehk lubatav nädalane tarbitav kalakogus on 14 pg Maailma Terviseorganisatsiooni toksilisuse ekvivalenti (WHO TEQ) kehamassi kilogrammi kohta.

Kala söömisel tuleks lähtuda järgmistest soovitustest:

•             Süüa väherasvaseid kalu, näiteks ahvenat, koha ja haugi ning keskmise rasvasusega kaladest lesta kuni 12 portsjonit ehk 900 g nädalas.

•             Süüa kalakonserve nädalas kuni 12 portsjonit – sprotte 360 g ja vürtsikilu 480 g nädalas.

•             Rasvaste kalade puhul (v.a Läänemerest püütud lõhe ja jõesilm) tuleb arvestada, et minimaalne söödud ühe kalaliigi kogus ei ületaks kolme korda nädalas ja 2 portsjonit päevas ehk 300 g üht liiki kala nädalas. Siia gruppi kuuluvad väga rasvastest kaladest angerjas, meriforell ning rasvastest kaladest kilu ja keskmise rasvasusega kaladest räim.

•             Süüa Läänemerest püütud lõhet ja jõesilmu üksnes paaril korral kuus, kokku kuni 500 g.

Dioksiini ja dioksiinilaadsete PCB-de riski hajutamiseks soovitatakse tarbida rohkem väherasvast ja keskmise rasvasusega kala. Eelistada tuleks nooremaid ja väiksemaid räimi ning vältida üle 22 cm pikkuste räimede tarbimist või süüa neid ainult paar korda kuus. Läänemerest püütud lõhe ja teised suuremad kalad tuleks fileerida ja kalanahad eraldada.

NB! Suures koguses räime tarbimise korral (üle 500 g nädalas) on oht saada dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB sid lubatust enam.

Teadaolevalt on kala hea oomega 3 rasvhapete allikas ja iseäranis rasvase kala tarbimine on kasulik südameveresoonkonnale. Kala tarbimisest ei tohi kindlasti loobuda, kuid soovitatav on hajutada terviseriske ja süüa erineva rasvasisaldusega kalu.

Põhjalikum teave kalast, dioksiinidest ja dioksiiniohust on avaldatud Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud töös „Eksperthinnang rannakalurite kokkupuutele dioksiinide ja dioksiinilaadsete polüklooritud bifenüülidega”.

Aruanded Eestis läbiviidud dioksiini seirete kohta on kättesaadavad Põllumajandusministeeriumi (aastad 2002-2008) ja Veterinaar- ja Toiduameti (alates 2007) kodulehtedel.

Õigusaktid

- Komisjoni määrus nr 1881/2006, 19. detsember 2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes.

- Komisjoni määrus nr 1259/2011, 2. detsember 2011, millega muudetakse määrust nr 1881/2006 seoses dioksiinitaoliste PCBde piirnormidega toiduainetes.

- Komisjoni soovitus 2011/516/EL, 23. august 2011, dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülide (PCBde) sisalduse vähendamise kohta söödas ja toiduainetes.

- Komisjoni soovitus 2006/794/EÜ, 16. november 2006, dioksiinide, dioksiinitaoliste polükloreeritud bifenüülide taustanivoode seire kohta toiduainetes.

- Komisjoni määrus nr 1883/2006, 19. detsember 2006, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse ametlikuks kontrolliks teatavates toiduainetes.

- Komisjoni soovitus 2004/704/EÜ, 11. oktoober 2004, dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde taustanivoode järgimise kohta söötades.

- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/32/EÜ, 7. mai 2002, loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta.

- Nõukogu direktiiv 96/23/EÜ, 29. aprill 1996, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ.

- Komisjoni otsus 2002/657, 14. august 2002, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 96/23/EÜ analüüsimeetodite tulemuslikkuse ja tulemuste tõlgendamise osas.

Dioksiinide seire aruanne 2010 (2.79 MB, PDF)
Dioksiinide seire aruanne 2009 (2.09 MB, PDF)
Dioksiinide seire aruanne 2008 (115.43 KB, PDF)
Dioksiinide seire aruanne 2007 (219.26 KB, PDF)

 

Viimati uuendatud: 14. Juuni 2019