Language switcher

Zoonoosid

Zoonoos on otseselt või kaudselt loomulikul teel loomade ja inimeste vahel edasikanduv haigus või nakkus. Inimeste tervise kaitse zoonooside vastu on esmatähtis. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning majanduslikku kahju toidutootmisele ja toiduainetetööstusele. Ka muude allikate kaudu levivad zoonoosid, eriti metsloomade ja lemmikloomade populatsioonidelt, teevad muret.

Zoonooside seire on zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate (viirus, bakter, seen, parasiit või bioloogiline isend) ja nendega seotud mikroobide antibiootikumiresistentsuse esinemist käsitlevate andmete kogumise, analüüsimise ja avaldamise süsteem. Seire hõlmab andmete kogumist zoonooside ja zoonoossete haigustekitajate esinemise kohta loomadel, toidus, söötades ja inimestel, mis on vajalik zoonooside arengute ja allikate kindlaks määramiseks.

Veterinaar- ja Toiduamet korraldab zoonooside seiret. Seire korraldamisel teeb Veterinaar- ja Toiduamet koostööd inimestel levivate zoonooside epidemioloogia osas Terviseametiga.

Zoonoosid ja zoonoossed haigusetekitajad, mida seire hõlmab:

  1. Brutselloos ja selle tekitajad
  2. Kampülobakterioos ja selle tekitajad
  3. Ehhinokokoos ja selle tekitajad
  4. Listerioos ja selle tekitajad
  5. Salmonelloos ja selle tekitajad
  6. Trihhinelloos ja selle tekitajad
  7. Tuberkuloos, mida põhjustab Mycobacterium bovis
  8. Verotoksiline Escherichia coli
  9. Gripiviirus (lindude gripp)
  10. Marutaud

Veterinaar- ja Toiduamet võib korraldada seiret ka teiste zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate puhul, kui epidemioloogiline olukord seda eeldab.

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse seirel kogutavad andmed sisaldavad informatsiooni veistel, sigadel ja kodulindudel ning nendelt pärinevatel loomsetel saadustel esinevate Salmonella spp., Campylobacter spp. ning indikaatorkommensaalide Escherichia coli ja Enterococcus spp. isolaatide valikrühma kohta. Mikroobide antibiootikumiresistentsuse all mõeldakse teatavat liiki mikroorganismide võimet jääda ellu või isegi kasvada antimikroobse aine teatud kontsentratsioonil, mis on tavaliselt piisav sama liiki mikroorganismide kasvu pidurdamiseks või nende hävitamiseks.

Zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate seire toimub toiduahela etapis või etappides, mis on teatud zoonoosi või zoonoosse haigusetekitaja puhul kõige asjakohasem. Toiduahela etappideks on kõik sööda- ja toidukäitlemise etapid alates esmatootmisest kuni turustamiseni lõpptarbijale.

Iga aasta 31. maiks esitab Veterinaar- ja Toiduamet Euroopa Toiduohutusametile ülevaate eelnenud kalendriaasta jooksul registreeritud zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud mikroobide antibiootikumiresistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta. Euroopa Toiduohutusamet (European Food Safety Authority - EFSA) koondab liikmesriikide poolt edastatud andmed ning omakorda avaldab kokkuvõtva aruande, mis käsitleb zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja mikroobide antibiootikumiresistentsuse arenguid ja allikaid Euroopa Liidus.

Tulemusi on avaldatud igal aastal. Need annavad aluse zoonooside ja zoonoossete haigustekitajate allikate olukorra hindamiseks, haiguste ennetamiseks, tõrjekava loomiseks selle leviku tõkestamiseks ning kiireks ja efektiivseks likvideerimiseks.

Eesti zoonooside aruanded

Eesti zoonooside aruanne 2018 (5.12 MB, PDF)
Eesti zoonooside aruanne 2017 (2.91 MB, PDF)
Eesti zoonooside aruanne 2016 (3.5 MB, PDF)
Eesti zoonooside aruanne 2015 (2.22 MB, PDF)
Eesti zoonooside aruanne 2014 (5.46 MB, PDF)
Varasemad aastad

Euroopa Liidu zoonooside koondaruanded on leitavad EFSA koduleheküljel.

Eesti zoonooside aruanded inglise keeles on leitavad EFSA koduleheküljel.


Salmonella seire 2002-2018 (90.23 KB, PDF)
Kampülobakteri seire 2005-2018 (88.67 KB, PDF)

Viimati uuendatud: 18. September 2019