Language switcher

Kõrvaline piirkond

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009 artikkel 19 annab võimaluse järelevalveasutusele lubada kõrvaldada loomseid kõrvalsaadusi matmise või põletamise teel või muul viisil sellises piirkonnas, mis on loetud kõrvaliseks piirkonnaks.

Kõrvaline piirkond saab olla selline piirkond, kus põllumajandusloomade (veis, siga, kits, lammas) populatsioon on madal ning loomsete kõrvalsaaduste äravedu piirkonnast on oluliselt raskendatud. Seetõttu võib pikaajalisest kõrvalsaaduste kogumisest ja ladustamisest tekkida võivad terviseriskid olla oluliselt suuremad, kui nende muul viisil kohapeal kõrvaldamine. Eestis saab taotleda kõrvalise piirkonna staatust saartele (välja arvatud Saaremaa ja Muhumaa, sest nendelt saartelt on loomsete kõrvalsaaduste äravedu regulaarselt korraldatav).

Taotlemiseks tuleb piirkonnas loomsete kõrvalsaaduste muul viisil kõrvaldamist korraldaval ja selle eest vastutaval isikul esitada tegevuskohajärgse maakonna veterinaarkeskusele taotlus sooviga tunnistada piirkond loomsete kõrvalsaaduste muul viisil kõrvaldamiseks kõrvaliseks piirkonnaks.

Koos taotlusega tuleb esitada järgmised dokumendid ja andmed:

  • piirkonna täpne asukoht ja ulatus;
  • põhjendus, miks loomsete kõrvalsaaduste äravedu piirkonnast on oluliselt raskendatud;
  • veiste, sigade, kitsede ja lammaste arv piirkonnas;
  • täpne kirjeldus loomsete kõrvalsaaduste muul viisil kõrvaldamise kohta;
  • täpne kirjeldus loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamispaika vedamise kohta;
  • kohaliku omavalitsuse kooskõlastus planeeritavale tegevusele ja asukohale.

Et loomsete kõrvalsaaduste matmine või põletamine mõjutavad olulisel määral keskkonda (õhku, põhjavett jm), peab muul viisil kõrvaldamine toimuma kooskõlas keskkonnaalaste nõuetega. Seepärast teeb Veterinaar- ja Toiduamet taotluses toodud andmete alusel järelpäringu tegevuse kooskõlastamiseks Keskkonnaametile.

Muul viisil kõrvaldamine on lubatud alates sellest, kui Veterinaar- ja Toiduamet on teinud otsuse tunnistada piirkond kõrvaliseks.

Kui piirkond on tunnistatud kõrvaliseks piirkonnaks, on seal lubatud muul viisil kõrvaldada 2. ja 3. kategooria loomseid kõrvalsaadusi, metsloomadelt saadud materjal ning surnud loomi ja nende kehaosasid, kui need sisaldavad kõrvaldamise hetkel määratletud riskiteguriga materjali.

TSE suhtes uurimisele kuuluvaid loomi ei ole lubatud muul viisil kõrvaldada enne, kui TSE analüüsimise tulemus kinnitab TSE puudumist. Seni tuleb tagada nende kõrvalsaaduste nõuetekohane ladustamine (eelkõige lekkekindlates ja identifitseeritud mahutites).  Kui piirkonnas on TSE kahtlus või kinnitus, on muul viisil kohapeal kõrvaldamine keelatud.

Kõrvaliseks tunnistatud piirkonnas loomsete kõrvalsaaduste muul viisil kõrvaldamist korraldav ja selle eest vastutav isik peab tagama, et:

  • muul viisil kõrvaldamisel on oht inimeste ja loomade tervisele välistatud;
  • muul viisil kõrvaldamine toimub keskkonnaalaste nõuete kohaselt;
  • põletamisel tuhastatakse kõrvalsaadused täielikult;
  • matmine toimub selliselt, et kõrvalsaadustele on välistatud liha- ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs;
  • transport kõrvaldamiskohta toimub suletud ja lekkekindlates veokites või mahutites;
  • transpordivahendite/mahutite puhastamine/desinfitseerimine on korraldatud;
  • loomsete kõrvalsaaduste kogumisel, transpordil ja kõrvaldamisel on tagatud nende jälgitavus (kaubadokument, identifitseerimine, andmeregistri pidamine);
  • surnud, hukatud või tapetud loomade ja nende kõrvaldamise kohta peetakse andmeregistrit, mis kord kuus esitatakse tegevuskohajärgse maakonna veterinaarkeskusele (e-posti teel) .

 

Kõrvaliseks tunnistatud piirkonnad Eestis:

  • Hiiumaa ja teised Hiiu maakonda kuuluvad saared (tunnistatud kõrvaliseks piirkonnaks 14. juuni 2012. a)
  • Kihnu saar (tunnistatud kõrvaliseks piirkonnaks 6. juuli 2016. a) 
  • Ruhnu saar (tunnistatud kõrvaliseks piirkonnaks 30. juuli 2019. a)
Viimati uuendatud: 30. Juuli 2019