Language switcher

Sa oled siin

Munakanade pidamine

Nõuded kanade pidamiseks sätestab Põllumajandusministri 19. juuni 2003 a määrus nr 59 “Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele”.

Kanade pidamise üldised nõuded (kohaldatakse kõikides ettevõtetes ja majapidamistes, kus peetakse kanu):

  • Kanade pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed, millega kana kokku puutub ei tohi kana tervist ega heaolu ohustada.
  • Ruumi või puuri põrand peab olema materjalist, mis pakub piisavalt tuge kanade eesmistele varbaküünistele. Selliseks materjaliks võiks olla traatvõrk, sügavallapanu, karestatud betoon jms. Põrandaks kasutatava traatvõrgu traadi läbimõõt peab olema vähemalt 2,0 mm.
  • Kui kanapuurid paiknevad üksteise peal, peab pääsema takistuseta kõikide kanadeni ning saama neid ilma vigastamata ka puurist välja tõsta. Samuti ei tohi väljaheited kukkuda alumistesse puuridesse.
  • Kanade pidamise ruumis tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 65 dBA. Võrdluseks raamatukogu lugemissaalis on umbes 40 dBA suurune müratase, tolmuimeja tekitab 70-80 dBA ning pneumaatiline puur umbes 100 dBA suurust müra. Samuti vältida äkilise müra tekkimist.
  • Kanade pidamise ruumi või ehitise soojustus, küte ja ventilatsioon peavad tagama, et õhuvahetus, suhteline õhuniiskus, tolmusisaldus, temperatuur ja gaasisisaldus püsivad tasemel, mis ei kahjusta kanade tervist.
  • Kunstlik ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud alarmsüsteemiga (märkuandev tuluke või helisignaal talitaja ruumis), et selle seiskumisel oleks võimalik koheselt reageerida ning võtta kasutusele tagavarasüsteem (lülitada sisse teine kunstliku ventilatsiooni süsteem, avada õhutus ahtid, ventilatsioonikorstnad, aknad).
  • Kanu ei tohi pidada alaliselt pimeduses ega ka ilma pimeda ajata kogu ööpäeva jooksul. Kunstliku valgustuse kasutamisel, peab enne ja pärast pimedat aega kanadele võimaldama nn. hämarikuaja, mil umbes 15 minuti jooksul põleb vähendatud intensiivsusega valgus.
  • Söötmiseks ja jootmiseks kasutatavad vahendid peavad olema paigutatud nii, et kõikidel kanadel oleks tagatud nendele juurdepääs.
  • Kõik kanad tuleb päevas vähemalt üks kord üle vaadata, haiged ja vigastatud ning surnud linnud eemaldada. Haigetele ja vigastatud kanadele võimaldada vajadusel veterinaarabi.
  • Haiguste ning surnud lindude kohta peetakse arvestust, mida peab säilitama vähemalt 3 aastat. Arvestust võib pidada ja säilitada nii paberil kui elektrooniliselt. Viimasel juhul peab olema võimalik teha ka väljatrükk.

Munakanade pidamine täiustatud puurides (kohaldatakse kanalates või majapidamistes, kus peetakse üle 350 munakana). Nimetatud puurid on, nagu nimetuski ütleb, mitmeti täiustatud ning varustatud lisasisseseadmetega, mis muudavad oluliselt paremaks munakanade pidamistingimused. Tänu sellele peaks tunduvalt tõusma ka munakanade heaolu ning sellest tulenevalt ka toodang.

Nõuded täiustatud puuride kohta on järgmised:

  • Iga kana kohta peab olema vähemalt 750 cm2 puuripinda ning puuri üldpindala peab olema vähemalt 2000 cm2.
  • Puuris peab olema pesa; allapanu nokkimise ja siblimise võimaldamiseks; õrred arvestusega vähemalt 15 cm kana kohta; söötur arvestusega vähemalt 12 cm kana kohta; rühma suurusele sobiv(ad) jootur(id); vahendid varbaküüniste kulutamiseks
  • Puuride vahel peab olema vähemalt 90 cm laiune vahekäik ning alumine puuriderida peab jääma põrandast vähemalt 35 cm kõrgusele.
  • Munakanade pidamine alternatiivmeetoditel (kohaldatakse kanalates või majapidamistes, kus peetakse üle 350 munakana): Alternatiivmeetoditel kanade pidamine on täiesti uus suund intensiivses kanakasvatuses. See hõlmab endas nii vabapidamise kui puurispidamise elemente tagades munakanadele täieliku heaolu ning maksimaalse toodangu. Süsteemid võib jagada veel omakorda mitmetasandilisteks ning varustada jalutusaedadega. Nendel kanakasvatajatel, kes on otsustanud üle minna alternatiivsele munakanade pidamissüsteemile, tuleb alljärgnevaid nõudeid täita alates 1. jaanuarist 2007.

Nõuded alternatiivsüsteemide kohta on järgmised:

Spetsiifilised nõuded aretuskanade, kanatibude ja noorkanade ning broilerite pidamiseks on välja toodud ülalnimetatud määruse 5, 6 ja 7 peatükis.

  • Lineaarsööturi serva pikkus kana kohta peab olema vähemalt 10 cm, ümarsööturi korral vähemalt 4 cm.
  • Nivoojooturite serva pikkus kana kohta peab olema vähemalt 2,5 cm, klappjooturite kasutamisel vähemalt 1 cm. Tass- või nippeljooturite kasutamisel peab igal kanal olema juurdepääs vähemalt kahele jooturile.
  • Süsteemis peab olema vähemalt üks pesa 7 kana kohta, rühmapesade kasutamisel vähemalt 1 m2 pesapinda 120 kanakohta.
  • Olemas peavad olema õrred arvestusega 15 cm kana kohta. Õrred ei tohi olla paigutatud allapanu kohale ning õrtevaheline horisontaalkaugus peab olema vähemalt 30 cm ning õrre ja seina vaheline kaugus vähemalt 20 cm.
  • Kanadele peab võimaldama allapanu, mis kataks vähemalt 1/3 põrandapinnast.
  • Munakanade paiknemistihedus alternatiivmeetodil pidamisel ei tohi olla üle 9 kana 1 m2 kohta. Erand on tehtud loomapidajatele, kelle ettevõte tegutses juba enne 5. juulit 2003 ning kelle kanalas on kasutusel kanade majutamiseks 100 % hoone või rajatise pinnast (munakanade pidamiseks kasutatav pind on võrdne munakanade pidamise ruumi või ehitise kogu kasuliku pinnaga). Nendes ettevõtetes või majapidamistes võib erandina olla kuni 12 munakana 1 m2 kohta kuni 31. detsembrini 2011. a.
  • Kui kanad võivad liikuda eri tasapindade vahel, siis:
    • võib ülestikuseid tasapindu olla kuni neli;
    • peab tasapindade vaheline kõrgus olema vähemalt 45 cm;
    • tuleb jooturid ja sööturid paigutada nii, et kõikidel kanadel oleks võimalik nende juurde pääseda;
    • peavad tasapinnad olema paigutatud nii, et oleks välditud väljaheidete kukkumine madalamatele tasapindadele.
  • Kui kanadel on juurdepääs jooksuaedadele, siis:
    • peab olema mitu vähemalt 35 cm kõrgust ja 40 cm laiust käiguava, mis paiknevad ruumi või ehitise kogu pikkuses ja võimaldavad pääseda otse jooksuaeda; 1000 kanast koosneva rühma käiguavade laius kokku peab olema vähemalt 2 m;
    • ooksuaedades peavad munakanad olema kaitstud ebasoodsate ilmastikuolude ja kiskjate eest;
    • vajadusel peavad jooksuaedades olema ka jooturid.
Viimati uuendatud: 1. Mai 2019