Language switcher

Sa oled siin

Hobuste nakkav kehvveresus

Hobuste nakkav kehvveresus on kabjaliste haigus, mida iseloomustab korduv palavik, aneemia, mädaveresus ja südamepuudulikkus.

Haigusele on vastuvõtlikud hobused, muulad ja eeslid. Varsad ja sälud haigestuvad raskemini ja haigus võib neil lõppeda surmaga. Suremus võib ulatuda 20-80%-ni. Viirust levitavad tavaliselt parmud (Tabanus) ja pistekärbes. Võib toimuda ka emakasisene nakatumine ja haige mära sünnitab nakatunud varsa. Viirus võib levida ka varustusega, eriti kui see on saastunud nakatunud looma verega või piimaga. Samuti instrumentidega nagu süstla- ja verevõtmisnõelad,   hambahoolduse, sünnitusabi, rautamise, tätoveerimise vahendid ning ratsmed.

Praegusel ajal on haigus levinud üle kogu maailma. Eestis esines haigus möödunud sajandi viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel.

Haiguse peiteaeg võib kesta paarist päevast kuni mõne kuuni. Tavaliselt on peiteaeg üks kuni kolm nädalat pikk. Viirusega esmasel kokkupuutel on paljudel hobustel kerged või märkamatud haiguse tunnused. Selliste hobuste omanikud tavaliselt ei saagi aru, et nende loom on nakatunud.  Nakatunud loomad jäävad viiruse kandjateks kogu oma eluks.

Kui haiguse tunnused ilmnevad, siis on need järgmised:

  • korduv palavik
  • aneemia
  • tursed
  • kõhnumine
  • surm

Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioohutusmeetmeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata regulaarsele putukatõrje läbiviimisele, sest viirus levib teatud putukaliikidega.

Haiguse kahtlusest tuleb teavitada talu või loomakasvatusettevõtet teenindavat veterinaararsti.

Viimati uuendatud: 28. Aprill 2019