Language switcher

Sa oled siin

Viiruslik hemorraagiline septitseemia

Viiruslik hemorraagiline septitseemia on mitte-eksootiline veeloomataud, mille tekitajaks on sugukonna Rhabdoviridae perekonda Novirhabdovirus kuuluv viirus.

Viirust esineb peamiselt lõhilaste sugukonna kaladel nagu heeringas, siig, harilik haug, kilttursk, vaikse ookeani tursk, tursk, idalõhe, vikerforell, luts, jõeforell, harilik kammeljas ja harjus. Vikerforellid on eriti vastuvõtlikud ja haigestuvad tavaliselt esimesel eluaastal, sügisel ja talvel.

Haigestumine toimub üldjuhul, kui vee t on 4° kuni 14° C .Soojal ajal on haiguse kulg üldjuhul latentne, kuid halbades  tingimustes võib esineda kliiniliste tunnustega haiguspuhanguid ka 15-20°C  juures. Madal vee t (1-5°C ) tavaliselt põhjustab pikema taudi kulu koos madala päevase, kuid suure kogunenud suremusega.

Massiline suremus erinevates vanusegruppides on kuni 5-90%. Väiksed vikerforellid (0,3-3 g) on eriti tundlikud, suremus kuni 100%.

Haigus levib eelkõige otsese kontakti teel. Lisaks vee, põhjamuda, tiigiinventari, eluskalaveokite ja selgrootute siirutajate ja kalamarja vahendusel.

Peiteperiood on 7-15 päeva.

Kliinilised tunnused:

  • naha tumenemine;
  • punnsilmsus;
  • kõhu ümbermõõdu suurenemine;
  • päraku väljasopistumine;
  • lõpuste aneemia;
  • uimede lagunemine;
  • liikumishäired  st kala pöörleb ümber oma pikitelje (närvisüsteemi kahjustus);
  • söödast loobumine;
  • reaktiivsuse vähenemine.

Ägeda vormi korral on  verevalumid lihaskoes, neeru ja maksa väärastus ning suur suremus.

Kroonilise vormi korral esineb  lõpuste aneemiat ja naha tumenemist. Suremus ei ole suur.

Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioohutusmeetmeid.

Haiguse kahtlusest (suurenenud suremus, kliinilised tunnused) tuleb teavitada veterinaararsti.

Viimati uuendatud: 28. Aprill 2019