Language switcher

Sa oled siin

Koerte katk ehk lihasööjate katk

Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mis iseloomustub palaviku, hingamisteede ja seedetrakti põletiku, silmapõletiku, kopsupõletiku, nahalööbe ja närvinähtudega.

Koerte katkuviirus on patogeenne paljudele koerlastele, kärplastele, pesukarulastele. Väga vastuvõtlikud on tuhkrud, naaritsad on resistentsemad. Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad tekitajat juba peiteajal ning ka peale kliiniliste tunnuste kadumist. Viirus eritub organismist ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete, söödaga.

Haiguse peiteaeg on 3-7 päeva, vahel ka kuni 3 kuud. Kulu järgi eristatakse ägedat, alaägedat või kroonilist. Tabanduva organsüsteemi alusel eristatakse kopsu-, soole-, närvi- ja segavormi.

Haigust iseloomustab kahe faasiline palavik. Esimene palavik (39,5 – 41, 0 °C) kestab 8-48 tundi. Seejärel palavik langeb mõneks päevaks ja järgneb uus palavikuhoog. Haiged loomad on isutud, uimased, värisevad, ninapeegel on kuiv.

Kopsuvormi korral eritub ninast limast nõret, mis hiljem muutub mädaseks. Eritise kuivamisel tekivad ninaavade ümber koorikud. Loom hingab läbi suu, aevastab, köhib ning kratsib käppadega nina. Silmanurgast eritub algul ilmast, hiljem mädast nõret, mille kuivamisel silmalaud kleepuvad.

Soolevormi korral haiged loomad oksendavad, neil on vahelduv kõhulahtisus.

Närvivorm võib tekkida nii iseseisva vormina kui ka soole- ja kopsuvormi tüsistusena. Haigetel loomadel vaheldub loiduses seisund erutusega, esinevad üksikute lihasrühmade krambid, liigutused on koordineerimatud, esinevad epilepsiahood.

Nahavormi korral tekib villiline lööve reite sisekülgedel, kõrvadel, kõhuseinal, suu ja nina piirkonnas. Villide lõhkemisel tekivad pruunid korbad. Minkidel võivad esineda käppade turse. Karvkate muutub tuhmiks ja kuivaks. Vahel võivad täiesti terved loomad ootamatult surra, sellele eelnevad krambihood.

Haigust saab ennetada vaktsineerimisega.

Haiguse kahtlusest tuleb teavitada veterinaararsti.

Viimati uuendatud: 28. Aprill 2019