Language switcher

Sa oled siin

Naaritsate aleuudihaigus

Naaritsate aleuudihaigus on nakkav viirushaigus, mida iseloomustab süvenev kõhnumine ning veritsevad haavandid igemete, mokkade ja nina limaskestadel.

Haigusele on vastuvõtlikud nii naaritsad kui ka tuhkrud. Haiged loomad eritavad viirust sülje, rooja ja uriiniga. Nakatumine toimub sagedamini suguteede kaudu loomade paaritamisel, harvemini suu kaudu, läbi hingamisteede või hammustustega. Viirus võib levida ka verd imevate putukate vahendusel või saastunud söödaga.

Haiguse peiteaeg on 6-150 päeva, sagedamini 10-15 päeva.

Haiguspuhangu alguses täheldatakse üksikuid haigusjuhte. Esimeseks tunnuseks on loomade kõhnumine normaalse toitumise juures. Väljaheidetest leitakse seedumata söödaosi. Haiged loomad on loiud, liiguvad vähe, palavik, limaskestad muutuvad kahvatuks. Esinevad nina- ja suuverejooksud. Väljaheited muutuvad tökatitaoliseks. Janu on suurenenud. Mõnikord täheldatakse närvinähte, halvatusi. Tiinetel loomadel võib tekkida abort. Haiguspuhangu ajal ei avaldu kõikidel loomadel kliinilised tunnused ühesugusel määral, vahel kulgeb haigus ka ilma kliiniliste tunnusteta.

Haiguse ennetamiseks on oluline vältida haigete loomade karja sissetoomist.

Haiguse kahtlusest tuleb teavitada veterinaararsti.

Viimati uuendatud: 28. Aprill 2019