Language switcher

Tulareemia

Tulareemia ehk jäneste katk on näriliste, kodu- ja ulukloomade, lindude ja inimese nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, veremürgitus, kõhulahtisus, mädaprotsessid lümfisõlmedes ja siseelundites, abordid ja kesknärvisüsteemi häired.

Looduslikes tingimustes haigestuvad sagedamini närilised: jänesed, hiired, vesirotid, hamstrid. Tulareemiatekitaja peamiseks looduslikuks reservuaariks on närilised ja mitmed verdimevad putukad. Haiged loomad eritavad haigustekitajat uriini ja roojaga, nakatumine toimub suu kaudu tekitajaga saastunud sööda või joogivee tarbimisel, hingamisteede vahendusel ning putukate torkehaavade vahendusel. Haiguspuhanguid registreeritakse kõige sagedamini kevad-, suve- ja sügiskuudel. Tekitaja püsib haige looma organismis pikka aega.

Haiguse peiteaeg on 1-9 päeva. Haigus võib kulgeda ka ilma kliiniliste tunnusteta. Närilistel tekib ägeda kulu korral veremürgitus, palavik ja hingeldus ning loom sureb 4. – 13. haiguspäeval. Kroonilise kulu korral loom kõhnub, lümfisõlmed on turses.

Karusloomad haigestuvad tulareemiasse haigete loomade liha või tapajäätmete söötmisel. Neil kulgeb haigus ilma kliiniliste tunnusteta, täheldatakse ainult progresseeruvat kõhnumist.

Haiguse ennetamisel on olulisel kohal näriliste hävitamine ja loomade töötlemine putukatõrje vahenditega.

Haiguse kahtlusest tuleb teavitada veterinaararsti.

Viimati uuendatud: 28. Aprill 2019