Language switcher

Sa oled siin

Lammaste ja kitsede rõuged

Lammaste ja kitsede rõuged on väga nakkav, ägedalt kulgev lammaste ja kitsede haigus, mis iseloomustub naha ja limaskestade mädavillilise lööbega.

Haigust põhjustab valdavalt kitsede rõugeviirus ning harvem lammaste rõugeviirus, mis mõlemad kuuluvad Poxviridae sugukonda Capripoxvirus perekonda.

Eestis pole lammaste ja kitsede rõugeid diagnoositud. Haigus esineb enamikus Aafrika ja Lähis-Ida riikides.

Tavatingimustes on need viirused liigile omased.

Haigus levib piisknakkusena otsese kontakti korral loomaga, kellel on limaskestadel haavandunud sõlmjad moodustised. Enne sõlmjate moodustiste tekkimist viiruse ülekannet ei toimu. Nakatumine võib toimuda ka nahakriimustuse kaudu. Viiruse ülekanne võib toimuda ka saastunud seadmete, sõidukite, sööda, allapanuga. On täheldatud ka levikut putukate vahendusel (väike roll).

Nakatunud loom eritab haiguse tekitajat haavandunud sõlmjate moodustiste (enne kärbumist), sülje, silma- ja ninaeritiste, piima, uriini ja roojaga. 

Harva on kitsede rõugeviirus põhjustanud kahjustusi ka küülikutel, põhjapõtradel ja inimesel. Inimene ei haigestu lammaste rõugetesse, kuid Rootsis isoleeritud kitsede rõugeviirus põhjustas haigete kitsedega kokkupuutunud inimeste kätel rõugelaadset löövet.

Lammaste rõugete puhul esineb suuri erinevusi eri tõugude haigestumise raskusastme vahel, eriti raske on haiguse kulg peenvillalammaste hulgas. Tallede suremus võib olla 50-80%.

Rõugeviirusesse nakatumise iseloomulikeks muutusteks on:

  • palavik ( tavaliselt 40º - 42ºC, 4-7 päeval peale nakatumist)
  • hingeldamine, loidus;
  • silmalaugude turse, pisaratevool, valguskartus, silma sidekesta põletik, nina limaskesta põletik  (algul vesine, hiljem mädane);
  • lümfisõlmede suurenemine;
  • nahakahjustused (1-2 päeva peale palavikku) eelkõige villavabadel aladel - kaela- ja kubemepiirkond, silmalaud, lahkliha, munandikott, udar. Rõugekahjustustele on iseloomulik väljakujunemine staadiumitena:
  • punaste laikude (2-3 cm diameetriga) väljakujunemine algab 1-2 päeva peale palaviku teket;
  • 1-2 päevaga laigud tihkenevad, tekivad sõlmekesed, mida ümbritseb punane ääris – paapulid, mis võivad korbastuda, areneda villideks.

Kitsedel kulgeb protsess kiiremini, kui lammastel. Haigus tabandab kitsesid sõltumata east, soost ja tõust, kuid raskemini haigestuvad siiski noorloomad, piimaandvad ja eakad loomad.

Haiguspuhangud ei ole seotud aastaajaga. Haigestumus jääb tavaliselt 70-90% vahele, suremus 5-10%, esmase haiguspuhangu, haiguse levikupiirkonda juurdetoodud loomade ja noorloomade tabandumise korral võib olla kuni 100%.

Haiguse kahtlusest tuleb teavitada veterinaararsti.

Viimati uuendatud: 28. Aprill 2019