Language switcher

Sa oled siin

Lammaste katarraalne palavik

Lammaste katarraalne palavik on mittenakkav mäletsejaliste, peamiselt lammastel esinev haigus, mis iseloomustub palaviku, keele ja suuõõne limaskesta liigveresusega ning kärbusliku haavandumise, sõrapõletiku ja skeletilihaste degeneratsiooniga.

Tegu on viirusliku hooajalise haigusega, mis kandub edasi teatud sääseliikide (Culicoides perekond) vahendusel. Haigusele on vastuvõtlikud lambad, veised, kitsed, üksküürkaamelid, ulukmäletsejalised. Kliiniliselt haigestuvad ainult lambad, kusjuures raskemini põevad talled. Haigustekitaja võib levida emalt lootele ja pole välistatud ka spermaga levik. Uutes taudikolletes võib suremus tõusta kuni 90%-ni, haiguse püsikolletes kulgeb taud healoomulisemalt ja suremus ei ületa tavaliselt 10%-i.

Haigus on levinud riikides, kus esineb Culicoides perekonna putukaid (Aafrika, Ameerika, Austraalia, mõned riigid Lõuna-Aasias ja Okeaanias, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros).

Haiguse peiteaeg kestab 5-20 päeva.

Haiguse tunnused ägeda kulu korral lambal on:

  • kõrge palavik (42 °C),
  • norutamine,
  • suulimaskesta põletik,
  • suust eritub sülge, ninast vesist või mädast nõret,
  • lonkamine,
  • tursunud, põletikuline keel on tumesinise värvusega ja ulatub suust välja. Selle tunnuse alusel kutsutakse haigust ka tõlkes sinikeeleks (Bluetongue ingl.k.).

Tüsistusena esineb kopsupõletik, tiinetel uttedel abordid. Lambad kõhnuvad, tekib villa väljalangemine ja haigus lõpeb raskema kulu korral surmaga.

Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioohutusmeetmeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata regulaarsele putukatõrje läbiviimisele, sest viirus levib teatud sääseliikidega.

Haiguse kahtlusest tuleb teavitada veterinaararsti.

Viimati uuendatud: 28. Aprill 2019