Language switcher

Suu- ja sõrataud

Suu- ja sõrataud on ägedalt kulgev, väga nakkav kodu- ja uluksõraliste viirushaigus, mida iseloomustab haavanduvate villide teke suuõõne ja keele limaskestas, ninal, sõravahes ja udaral, vahel ka, eriti noorloomadel, raske südamelihase ja skeletilihaste degeneratsioon. Suu- ja sõrataudile on vastuvõtlikud peamiselt veised, aga ka sead, lambad, kitsed ja paljud uluksõralised.

Viiruse levitajaks on haiged või varjatult viirusekandjad loomad. Viiruse eritumine organismist sülje, piima, rooja ja uriiniga algab umbes neli päeva enne haiguse tunnuste tekkimist ja võib jätkuda veel mitme kuu jooksul pärast looma terveks saamist. Sead võivad nakatuda haigustekitajaga saastunud jäätmeid süües.  Viirus levib ka õhu kaudu.

Suu- ja sõrataudi kliinilised tunnused lammastel ja kitsedel, millele peab tähelepanu pöörama, on:

  • palavik;
  • lonkamine;
  • kergekujulised haavandid suus;
  • villid sõravahes ja suuõõnes võivad jääda märkamatuks;
  • tunnuseks on piima andmise lakkamine lüpstavatel lammastel/kitsedel;
  • noorloomade surm võib olla ilma haiguse tunnusteta.

Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioohutusmeetmeid.

Haiguse kahtlusest tuleb teavitada veterinaararsti.

Viimati uuendatud: 28. Aprill 2019