Language switcher

Sa oled siin

Lindude gripp

Lindude gripp on väga nakkuslik ning ägedalt kulgev lindude viirushaigus, mis iseloomustub veremürgistuse, peapiirkonna turse, hingamis- ja seedetrakti elundite põletiku ja suure suremusega (kuni 100 %).

Haigust jagatakse kõrge ja madala patogeensusega lindude gripiks.

Haigusele on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud. Viirus on patogeenne ka inimesele.

Haiged linnud eritavad viirust kõikide sekreetide ja ekskreetide ning munadega. Nakatumine toimub alimentaarselt või respiratoorselt.

Haigustekitaja ülekandefaktoriteks on viirusega saastunud söödad, joogivesi, allapanu, inventar, transpordivahendid, riided, jalanõud. Haigus levib ka transovariaalselt.

Gripiviiruste kandjateks looduses on metslinnud (peamiselt veelinnud), kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud nagu haned ja pardid. Metslindude hulgas levib nakkus valdavalt ilma nähtavate haigustunnusteta, kuid kõrge patogeensusega viirustüved põhjustavad tervisehäireid ka metslindudel. Rändlindudega võib haigus levida pikkade vahemaade taha. Nakkus võib erandjuhtudel üle kanduda ka inimesele.

Haiguse inkubatsiooniperiood on 2-5 päeva (sõltuvalt keskkonnatingimustest kuni mõne nädalani). Kliinilised tunnused varieeruvad äkksurmast kuni erinevate kliiniliste nähtudeni.

Kõrge patogeensusega lindude gripi korral täheldatakse järgmisi kliinilisi tunnuseid:

  • eritis ninast ja silmadest
  • köhimine, hingeldamine
  • isutus, loidsus
  • tursunud peapiirkond
  • närvinähud (koordinatsioonihäired)
  • kõhulahtisus
  • järsk munatoodangu langus, halva kvaliteediga munad
  • hari ja lokutid muutuvad sinakaks

Madala patogeensusega lindude gripi korral täheldatakse nõre eritumist silmadest ja ninast, turset nina piirkonnas, munatoodangu langust.

Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioohutusmeetmeid, eriti vältida kodulindude kontakte metslindudega.

Haiguse kahtlusest tuleb teavitada veterinaararsti.

Infovoldik "Lindude gripp (1.81 MB, PDF)"

Viimati uuendatud: 28. Aprill 2019