Language switcher

Sa oled siin

Väike tarumardikas

Väike tarumardikas on teatamiskohustuslik parasiit. Ta levib üle kogu maailma. Euroopas avastati väike tarumardikas Itaalias Calabria piirkonnas 5. septembril 2014. aastal. Tegemist oli esmakordse leiuga Euroopas viimase 10 aasta jooksul.

Väike tarumardikas (Aethina tumida) on mesilaste populatsiooni mõjutav vabalt elav kiskja ja raipesööja.

Väikese tarumardika tunnused:

  • Vastne on mesilasperele kahjur, kui ta ilmub tarusse. Ta on umbes 1 cm pikkune kreemikasvalge nagu suure vahakoi vastne (Galleria melonella). 3 paari pikki esijalgu ja ogasid iga rõnga kõhtmisel küljel aitab teda eristada vahakoi vastsest.
  • Pärast sündimist on väike tarumardikas heleda värvusega, kuid pärast muutub pruunist kuni mustani. Pea, rindkere ja kõht on hästi eraldatud.

Elutsükkel:

Viljastunud emane muneb munad (1,5 x 0,25 cm) ebakorrapäraselt kärgedele. Vastse staadium on 10 kuni 16 päeva pikk. Vastsed toituvad haudmest, meest ja mesilasvahast.  Vastsed nukkuvad 10 kuni 30 cm sügavusel pinnases, kus nende metamorfoos kestab 15 kuni 60 päeva. Nukkumiseks on vajalik pehme pinnas ja temperatuur üle 10°C.  Paaritus toimub väljaspool taru. Täiskasvanud võivad lennata rohkem kui 5 km ja nakatada ka teisi mesilasperesid.

Tagajärjed mesilasperele:

Vastsed kaevavad raamidesse käigud ja hävitavad haudme. Vastsed reostavad oma väljaheidetega mee, mille värvus muutub ja mesi läheb käärima.

Haiguse tunnused:

  • mardika, ebatavaliste vastsete või munade nägemine;
  • käigud raamide sees; 
  • haudme hävimine;
  • mee värvuse ja fermentatsiooni muutumine.

Haiguse kahtlusest tuleb teavitada kohe veterinaararsti.

Rohkem infot väikese tarumardika kohta on leitav Euroopa Komisjoni veebilehelt.

Pilte väikese tarumardika kohta (90.4 KB, PDF)

Viimati uuendatud: 29. Aprill 2019