Language switcher

Sa oled siin

Sigade vesikulaarhaigus

Sigade vesikulaarhaigus on nakkuslik viirushaigus, mis iseloomustub ägeda kulu, palaviku ja villilise lööbega kärsal, sõravahes ja sõra nahal.

Haigusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluksead ja ka inimene. Nakkusallikaks on kliiniliselt haiged või latentsed põdevad loomad, kes eritavad viirust kõigi eritistega. Sagedasemaks viiruse levitajaks on haigete loomade roe, transpordivahendid. Viiruse ülekandumine võib teoks saada ka tapasaaduste ja –jäätmetega. Sõltuvalt viiruse tugevusest, nakatise levikuteest ja söötmis- pidamistingimustest haigestub 10-100% loomadest. Haigus kuulub kiire levikuga loomataudide hulka, kuid ei põhjusta sigade suurt suremust.

Haiguse peiteaeg on 2-7 päeva (maksimaalselt 28 päeva).

Sigade vesikulaarhaiguse kliinilised tunnused on:

  • palavik, isutus, loidus;
  • järsk longete teke mitmel loomal karjas
  • villide tekesõrgadel, mõnikord kärsal, nisadel ning harva ka suu limaskestas;
  • vastumeelsus seista ja liikuda,  liikumine roomates toetudes randmeliigestele;
  • villide lõhkemisel tekkivad sügavad haavandid;
  • emiste haigestumisel tiinuse lõppjärgus abordid ja surnud põrsaste sündimine;
  • põrsastel närvinähud.

Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioohutusmeetmeid.

Haiguse kahtlusest tuleb teavitada veterinaararsti.

Viimati uuendatud: 28. Aprill 2019