Language switcher

Sa oled siin

Hirvede epizootiline hemorraagia

Hirvede epizootiline hemorraagia on hirvede ja teiste mäletsejaliste nakkav viirushaigus.

Haigusele on vastuvõtlikud mäletsejalised. Looduses elavatest ruminantidest on valgesabahirved peamisteks peremeesorganismideks.

Haiguse peiteaeg on 2-10 päeva (maksimaalselt kuni 40 päeva).

Haigus kulgeb palavikuga, suu limaskestas tekkivate haavanditega, lonkega ja verise kõhulahtisusega. Esineb kliiniliste tunnusteta viirusekandjaid. Nakkus levib verd imevate sääskede vahendusel.

Kliinilised tunnused:

  • palavik, kõhnumine ja raskused neelamisel. Turse, verejooksud, haavandid võivad olla suuõõnes, mokkadel, sõrapiirde ümbruses.
  • ägeda vormi korral: palavik, kaalulangus, piimatoodangu langus, ninapeegli ja mokkade punetus, eritised ninast ja silmast, stomatiit, suurenenud süljeeritus, lonkamine, keele paistetus, haavandid suus ja ninal.

Meie kliimavöötmes esineb haigust kõige sagedamini suve lõpus ja sügise alguses. Eestis ei ole haigust veel diagnoositud.

Hirvede epizootilise hemorraagia kahtluse korral tuleb koheselt informeerida piirkonda teenindavat loomaarsti.

Viimati uuendatud: 28. Aprill 2019