Language switcher

Sa oled siin

Schmallenbergi viirus

Schmallenbergi viirus (edaspidi SBV) on uus mäletsejaliste viirushaigus, mida iseloomustavad mööduvad haiguse tunnused (palavik, kõhulahtisus, piimatoodangu langus) täiskasvanud veistel ja väärarengud vastsündinud mäletsejalistel.

Alates 2011. aasta novembrist on teatatud uuest viirusest, mis nakatab peamiselt veiseid, lambaid ja kitsi. Viirust on leitud Saksamaalt, Belgiast, Hollandist, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Itaaliast, Luksemburgist, Hispaaniast, Taanist ja Šveitsist. Viirust kutsutakse selle isoleerimise asukoha järgi Schmallenbergi viiruseks.

SBV-le vastuvõtlikud liigid on mäletsejalised (veised, lambad, kitsed). Viirus levib enamasti sääskedega (Culicoides perekond), kuid ka emalt lootele.

Haiguse peiteaeg on tavaliselt 1 – 4 päeva.

SBV-ga seostatakse ka suvel ja varasügisel täheldatud mööduvaid haigustunnuseid (palavik, kõhulahtisus, piimatoodangu langus jne) täiskasvanud veistel ning talvel ja kevadel vastsündinutel (talled, vasikad) väärarenguid. Tüüpilised väärarengud on kõver kael, vesipea ja jäigad liigesed. Enamik sünnib surnuna, kuid ka elusana sündinud tavaliselt surevad hiljem.

Inimesed sellesse viirusesse ei haigestu.

Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioohutusmeetmeid.

Haiguse kahtlusest tuleb teavitada talu või loomakasvatusettevõtet teenindavat veterinaararsti.

Viimati uuendatud: 28. Aprill 2019