Language switcher

Sa oled siin

Seafarmi bioohutusmeetmed ja bioohutuskava

Bioohutusmeetmete eesmärk on karjas nakkushaiguste levimise vältimine.

Loomapidaja üldised kohustused:

  • korralda isiku ja veovahendite liikumine nii, et vältida nakkuse sissetoomist;
  • ära luba kõrvalisi isikuid loomapidamishoonesse;
  • ära luba välisriigist saabunud isikut loomapidamishoonesse enne, kui vähemalt 48 tundi on möödunud tema Eestisse saabumisest;
  • hoia vajadusel karja juurde toodav loom karjasolevatest loomadest eraldi;
  • hoia haige loom eraldi tervetest;
  • korralda sööda, allapanu ja muu materjali ohutu käitlemine nakkuse leviku vältimiseks;
  • korralda näriliste ja putukate tõrjet;
  • takista metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine loomapidamishoonesse;
  • taga, et kõiki neid nõudeid loomakasvatushoones täidetakse ning selgita ja nõua nende täitmist kõigilt, kes loomadega tegelevad.

Täpsemad bioohutusmeetmed loomapidajale seoses sigade Aafrika katku ohuga

Sigade Aafrika katk on ohtlik sigade viirushaigus, millel puudub ravi ning samuti pole olemas vaktsiini, millega saaks sigu eelnevalt kaitsta sellesse taudi nakatumise eest.

Kui taud on puhkenud, siis tuleb taudipuhangu likvideerimiseks ja nakkuse edasikandumise vältimiseks hukata ja hävitada kõik ehitises viibinud sead ning samuti tuleb hävitada kõik loomapidamishoones olevad söödavarud, allapanu, esemed ja sisseseade jmt, mis võivad olla saastunud haigustekitajatega ning mida pole võimalik desinfitseerida või muul viisil ohutustada. Taudist hoidumiseks on vaja rangelt järgida vähemalt järgmisi bioohutusmeetmeid:

  • sigade õuespidamine on keelatud;
  • sigu ei tohi pidada samas ruumis koos muude loomadega ning välistatud peavad olema ka nendevahelised kokkupuuted;
  • loomakasvatushoone territoorium peab olema piiratud aluspinnasega ühendatud taraga  nii, et on välistatud muude loomade ligipääs ettevõtte territooriumile ja seal kasutatavale inventarile, söödale, allapanule, veele ning sõnniku ja läga ladestuskohtadele;
  • loomakasvatushoone territooriumi ja ka loomakasvatushoone sissepääsul peab olema desobarjäär nii isikute kui veovahendite tarbeks;
  • loomakasvatushoonesse sisenemisel ja sealt väljumisel tuleb vahetada üleriided ja jalatsid ning pesta ja desinfitseerida käed ja jalatsid;
  • kõigile loomapidamises osalevatele inimestele tuleb selgitada rakendatavaid bioohutusmeetmeid ning nõuda nende täitmist kõigilt töötajailt ja/või pereliikmeilt;
  • inventari, sööta ja allapanu on keelatud viia ühelt loomakasvatushoone territooriumilt teise;
  • haljassööda toomine loomakasvatushoone territooriumile on keelatud;
  • sigade sööt peab olema enne söötmist vähemalt 30 päeva hoiustatud nii, et on välistatud mistahes loomade või võimalikku nakkust edasi kandvate isikute juurdepääs söödale või tuleb seda eelnevalt termiliselt töödelda;
  • sigade allapanu peab olema vähemalt 90 päeva enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud mistahes loomade või võimalikku nakkust edasi kandvate isikute juurdepääs allapanule;
  • kütitud või surnuna leitud metssigade toomine loomakasvatushoone territooriumile on keelatud.

Bioohutuskava

Kõik seakasvatajad on kohustatud enda poolt rakendatavate bioohutusmeetmete ja abinõude kohta koostama kirjaliku bioohutuskava.

Bioohutuskava on vabas vormis koostatud kirjalik dokument, kus on loomapidaja poolt lühidalt kirjeldatud kõik loomakasvatushoones loomade pidamisega seotud tegevused. Tegevuste kirjeldamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata neile abinõudele, mille rakendamise esmane eesmärk on tõkestada sigade Aafrika katku pääsu ettevõttesse.

Taudi levikut tõkestavate tegevuste hulgas tuleb selles dokumendis kirjeldada kõiki farmis rakendatavad hügieenimeetmed (näiteks: farmi puhastamine ja deso sh desobarjäärid, desomattide/-vannide asukohad, kasutatavad lahused, lahuste kasutamise kord; ettevõtte sisekorraga kehtestatud ettevaatusabinõud, nagu näiteks nõuded töötajatele seoses tööriiete, jalanõude, kaasavõetud toidu, koduste sigade pidamise keelu, jahindusega tegelemise vmt), kirjeldatakse tegevusi, mis on seotud ettevõttesse uute loomade sissetoomise ja teise ehitisse või ettevõttesse paigutamisega (kas ja missugused eelnevad uuringud, loomade saatedokumendid, paigutamine farmis ja loomade arvestus), sigade prakeerimise ja surevuse registreerimine, plaan näriliste- ja putukatõrjeks, sõnniku ja allapanu äraveo korraldamine, kõrvaliste isikute/veovahendite pääsu tõkestamine, nende liikumise korraldus territooriumil ja külaliste registreerimine, jäätmete ja korjuste eemaldamine ning korjuste kõrvaldamise koht jmt.

Ärilisel eesmärgil tegutsevate ettevõtetel, peab iga bioohutuskavas kirjeldatud tegevuse juures olema ka kindlaks määratud isik, kes konkreetses ehitises vastutab antud tegevuse nõuetekohase elluviimise eest.

Bioohutuskavas kirjeldatud tegevuste tegelik teostamine registreeritakse kirjalikult.

Arvestades asjaolu, et SAKi puhangute oht Eestis on jätkuvalt väga kõrge ja uute puhangute teket võib pidada tõenäoliseks, siis ärilisel eesmärgil tegutseva ettevõtete bioohutuskava üheks osaks peaks kindlasti olema ka ettevõtte tegutsemiskava juhuks, kui taud peaks puhkema. Minimaalselt peab see sisaldama ettevõtte territooriumi ja loomade pidamiseks kasutatava ehitise plaani/eskiisi/skeemi, kus on märgitud loomade paiknemine, olemasolevad ligipääsud ja liikumisteed nii inimestele kui tehnikale, kohad söötade ja allapanu hoiustamiseks ning sõnniku ladestamiseks. Samuti peaks olema olemas kirjeldus loomapidaja käsutuses olevatest ressurssidest, mida saaks taudi puhkemisel selle likvideerimiseks koheselt rakendada (olemasolev tehnika ja tööjõud jmt).

Bioohutuskava olemasolu ja selle alusel rakendatud meetmete teostamise registreerimist kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet oma tavapäraste ametlike kontrollide teostamise käigus.

Viimati uuendatud: 23. Mai 2019