Language switcher

Sa oled siin

Söödaliigid

Euroopa Liidus on kehtestatud söödaliikdele ühtsed mõisted, et sööda käitlemisel ja kauplemisel oleks kõigil ühine arusaam erinvate söödaliikide kohta.

Kasutatavad mõisted:

  • Söödamaterjal on  peamiselt loomade toitumisvajaduste rahuldamiseks ette nähtud töötlemata või töödeldud, värsked või konserveeritud taimset, mineraalset või loomset päritolu aine või toode. Näiteks:
    • taimsed: oder, kaer, hein, silo, rapsikook jm
    • mineraalsed: lubjakivi, keedusool jm
    • loomsed: kalajahu, lõss/lõssipulber jm

Söödamaterjal võib sisaldada vähesel määral söödalisandeid nende säilivuse parandamiseks.

Söödamaterjalide loetelu ja töötlemisviiside sõnastik on leitav Euroopa Liidu söödamaterjalide kataloogist siit (PDF).

Söödamaterjali alla kuulub ka endine toit. See on toit, mis on valmistatud inimtarbimiseks kooskõlas toidualaste normidega, kuid mis ei ole enam inimtoiduks ette nähtud kas praktilistel või logistilistel põhjustel või seoses tootmis- pakendamis- või muude vigadega ning mis ei põhjusta söödana kasutamise korral mingeid terviseohte.

Endise toidu mõiste alla ei kuulu toidujäätmed. Toidujäätmed on igasugused toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas keskköökidest ja kodumajapidamiste köökidest.

  • Söödalisand on aine, mikroorganism või valmistis, mida lisatakse tahtlikult söödale või veele. Söödalisandi ülesanne näiteks mõjutada soodsalt sööda omadusi, rahuldada loomade toitumisvajadusi, mõjutada soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu, mõjutades eelkõige mao-soole mikrofloorat või sööda seeduvust jne, (aminohapped, vitamiinid, ensüümid, mikroelemendid jm

Euroopa Liidus lubatud söödalisandite register on leitav siit (PDF). Söödalisandid on jaotatud viide kategooriasse.

  • Kategooria “tehnoloogilised lisandid” (mis tahes aine, mida lisatakse söödale tehnoloogilisel eesmärgil) alla lisatakse järgmised funktsionaalrühmad:

a) säilitusained: ained või mikroorganismid, mis kaitsevad sööta mikroorganismide või nende metaboliitide põhjustatud riknemise eest;

b) antioksüdandid: ained, mis pikendavad sööda ja söödatooraine säilimisaega, kaitstes neid oksüdatsiooni põhjustatud riknemise eest;

c) emulgaatorid: ained, mis muudavad söödas kaks või enam segunematut koostisfaasi ühtlaseks seguks või säilitavad seda;

d) stabilisaatorid: ained, mis võimaldavad säilitada sööda füüsilis-keemilist olekut;

e) paksendajad: ained, mis suurendavad sööda viskoossust;

f) želeerivad ained: ained, mis želee tekkimisega annavad söödale tekstuuri;

g) sideained: ained, mis suurendavad sööda osakeste kalduvust kokku kleepuda;

h) ained, mis tõkestavad radionukliididest põhjustatud saastatust: ained, mis takistavad radionukliidide imendumist või aitavad kaasa nende eritumisele;

i) paakumisvastased ained: ained, mis vähendavad sööda üksikute osakeste kalduvust kokku kleepuda;

j) happesuse regulaatorid: ained, mis reguleerivad sööda pH taset;

k) silokonservandid: ained, kaasa arvatud ensüümid ja mikroorganismid, mida lisatakse söödale silo toodangu parandamiseks;

l) denatureerivad ained: ained, mis võimaldavad töödeldud sööda valmistamisel kasutatuna kindlaks teha konkreetse toiduaine või söödatooraine päritolu;

m) ained, mis vähendavad sööda saastumist mükotoksiinidega: ained, mis võivad tõkestada või vähendada mükotoksiinide omastamist, soodustada nende eritumist või muuta nende toimeviisi;

n) hügieeniseisundit paremaks muutvad ained: ained või vajaduse korral mikroorganismid, mis mõjutavad soodsalt sööda hügieeniomadusi spetsiifilise mikrobioloogilise saastumise vähendamise teel.

o) muud tehnoloogilised lisandid: ained või, kui see on asjakohane, mikroorganismid, mis lisatakse söödale tehnoloogilisel eesmärgil ja mis mõjutavad soodsalt sööda omadusi.

  • Kategooria “organoleptilised lisandid”(mis tahes aine, mille lisamine söödale parandab või muudab sööda organoleptilisi omadusi või loomadelt saadud toidu nähtavaid tunnuseid) alla lisatakse järgmised funktsionaalrühmad:

a) värvained:

     i) ained, mis annavad söödale värvuse või taastavad selle;

     ii) ained, mis loomadele söötmise korral annavad loomse päritoluga toidule värvuse;

     iii) ained, mis parandavad dekoratiivkalade või -lindude värvust;

b) lõhna- ja maitseained: ained, mille lisamine söödale parandab sööda lõhna ja maitset.

  • Kategooria “toitainelised lisandid” alla lisatakse järgmised funktsionaalrühmad:

a) vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained

b) mikroelementide ühendid;

c) aminohapped, nende soolad ja analoogid;

d) karbamiid ja selle derivaadid.

  • Kategooria “zootehnilised söödalisandid” (mis tahes lisandid, mida kasutatakse hea tervisega loomade jõudluse parandamiseks või keskkonna soodsaks mõjutamiseks) alla lisatakse järgmised funktsionaalrühmad:

a) seedimist soodustavad ained: ained, mis loomadele söötmise korral suurendavad sööda seeduvust konkreetsele söödatoorainele avaldatava toime abil;

b) soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained: mikroorganismid või muud keemiliselt määratletud ained, millel loomadele söötmise korral on positiivne toime soolestiku mikrofloorale;

c) ained, mis mõjutavad soodsalt keskkonda;

d) muud zootehnilised söödalisandid;

e) füsioloogilise seisundi stabilisaatorid: ained või, kui see on asjakohane, mikroorganismid, mis hea tervisega loomadele söötmise korral   mõjuvad soodsalt nende füsioloogilisele seisundile, sealhulgas nende vastupanuvõimele stressitegurite suhtes.

  • Kategooria “koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid” (ained, mis on ette nähtud algloomade hävitamiseks või nende kasvu pärssimiseks). Enim kasutatakse linnukasvatuses.
  • Eelsegu on söödalisandite segu või ühe või mitme söödalisandi segu, mis ei ole ette nähtud loomadele otse söötmiseks. Eelsegu tuleb enne loomale söötmist kokku segada teiste söötadega, näiteks 0,2 % lisamismääraga eelsegu.
  • Segasööt on loomade söötmiseks ette nähtud, söödalisanditega või ilma, vähemalt kahe söödamaterjali segu, mis jaguneb järgnevalt:
    • Täiendsööt on sööt, milles on rohkesti teatavaid aineid, kuid mis oma koostiselt sobib päevaratsiooni rahuldamiseks ainult sel juhul, kui seda kasutatakse koos teiste söötadega (täiendsööt, lisamismäär on näiteks 20%). Täiendsööda alla kuuluvad ka mineraalsöödad, milles on vähemalt 40% toortuhka
    • Täissööt on sööt, mis on oma koostiselt piisav looma päevaratsiooni rahuldamiseks, näiteks sigade või kodulindude täissöödad

Lisaks on veel kaks  segasööda liiki:

  • Erisööt/dieetsööt, mis on oma koostise või tootmistehnoloogia poolest ette nähtud teatava erisöötmise eesmärgi rahuldamiseks ning mis on selgelt eristatav tavalisest söödast. Erisöötmise eesmärk on rahuldada selliste loomade konkreetseid toitumisvajadusi, kelle seedimis-, imendumis- või teatud ainevahetusprotsessid on kahjustunud või võivad kahjustuda, näiteks ketoosiohu või tetaaniaohu vähendamiseks. Erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelu loomaliikide kaupa on leitav siit
  • Ravimsööt on sööt, mida kasutatakse looma söötmiseks raviomaduste või haigust ärahoidvate omaduste tõttu. Ravimsööt koosneb ühe või mitme veterinaarravimi homogeensest segust söödamaterjalide või segasöödaga. Ravimsööta võib toota üksnes veterinaararsti väljastatud ravimsööda retsepti alusel ning seda antakse loomale üksnes veterinaararsti juhiste kohaselt lisatöötlemiseta.
Viimati uuendatud: 2. Juuli 2019