Language switcher

Sa oled siin

Miks ka mitte...

"Eesti vutt köögiaknale?"

Viive Tikk, EPMÜ teadur

Miks ka mitte kui köögiaken pole just otse lõunasse või aknalaud pere kassi lemmikpaik. 5…10 vutti väikses korralikus puuris oleks väga sobiv hooldusobjekt lastele. Iga päev oleks käepärast värsked munad ja puurialuse paberi igapäevase korraliku vahetamise korral ei riku vutipuur ka köögiõhku. Ereda valguse kätte vastu lõunat ei soovita aga vutipuuri paigutada seetõttu, et vutid on oma loomult rahutud ja riiakad ning liigne valgus vaid süvendab neid iseloomujooni. Nõrgematelt isenditelt võidakse suled hoopiski välja nokkida.

Emasvutid on üldiselt väga hoolsad munejad (10…12 kuud järjest), kuid neil peab selleks olema korralik sööt, keskmiselt 16-tunnine valguspäev (st. talvisel ajal kindlasti lisavalgustus, mis lülitatakse sisse kindlal ajal) ja ilma järskude muutusteta eluviis. Nende puuri juures ei tohi järsku mängima panna raadiot, nende puuri ei tohi suurema söögivalmistamise ajaks viia elutuppa kapi otsa või nende puuri juures lasta haukuda pere lemmikkoera. Munemine võib sellisel juhul katkeda päevapealt ja pikemaks ajaks. Sobiv tŗ munejatele vuttidele on 20ŗ C, joogivesi peab olema pidevalt saadaval.

Hoiduda tuleb tõmbetuulest, sest vuttide sulestik on küllaltki hõre. Tubaseks vutikasvatuseks sobib iga linnupuur, kuid täiskasvanud vuti kohta peab puuri põrandapinda olema 60…100 cm3. Söödakünakese serv tuleb valmistamisel keerata tagasi sissepoole, siis ei pillu vutid sööta nõust välja.

Munad tuleb puurist püüda välja võtta peatselt munemise järel, sest vutimuna koor on suhteliselt habras ja munad võidakse lindude poolt kergesti katki tallata. Lahenduseks oleks muidugi 7…8ŗ võrra kaldus puuripõrand ja kalde alumises osas puuriseina ja -põranda vahel munade väljaveeremiseks ava. Puuril peab kindlasti olema lagi, sest vutid on säilitanud lennuvõime. Soovitatavaks puuri kõrguseks võib olla 12…20 cm.

Vuttide eluruumi õhk ei tohik olla väga kuiv. Seetõttu ongi peetud silmas võimalust pidada vutte köögis, kus on õhk alati niiskem kui elutoas. Keskküttega ruumis peaks vutipuuri läheduses olema lahtine veeanum. Eelöeldu kehtib rohkem linnakorteri tingimustes. Maal, eriti suvel, on vuttide pidamine palju lihtsam.

Täiesti kaotanud on vutid haudeinstinkti. Seega, kui majapidamises pole väikeinkubaatorit (selliseid on juba müügil), siis pole mõtet pidada isasvutte. Liiati on isasvuttide häälitsemine küllaltki tugev ja nad on emastest riiakamad. Kui tahetakse haudemune, peab 3…4 emasvuti kohta olema üks isasvutt.

Vuttide söötmine pole keeruline. Segajõusööta (kanabroilerite või munavuttide segajõusööt) söövad vutid meelsasti, kuid see on suhteliselt kallis. Kodusel söödasegu või söödapudru valmistamisel võiks lähtuda järgmistest soovitustest:

100 g söödasegust jätkub päevas 3 vutile; 100 g söödasegu koostises võiks olla 60 g teraviljatooteid (odratangud, purustatud nisu ja kaer, mitmesugused jahud, kliid, leivakoorukesed), 30 g mitmesuguseid valgusöötasid (lõssi- või piimapulber, kohupiim, peenestatud kalarapped või peenkala, hapupiim, söödapärm) ja 10 g mineraalaineid (peenestatud kriit, munakoored, lubjakivisõmerik, söödafosfaat). Mineraalainete nappuse korral muutub vutimunade koor üleni pruunikaks (muidu hele, tumepruuni mustriga) ja vutid võivad hakata munema ka nn. nahkmune.

Suvisel ajal võib lisada söödale peenestatud rohtu, talvel riivitud porgandit, kaalikat, kapsast. Kord nädalas peab vabalt andma eri nõus nokkimiseks peent kruusa, muidu ei saa töötada vuti lihasmagu ja seedetegevus on häiritud. Pehmesööda kasutamise korral sööta vutte 2 korda päevas kogustes, mis süüakse tunni jooksul. Mitte jätta sööta nõudesse seisma, eriti piima või vett sisaldavaid pehmesöötasid.

Talunikul või ka hobikasvatajal pole muidugi mõttekas piirduda 5…10 vutiga, need ei kata pere munadetarvet. Kui laudas on juba lehm, siga või lammas, on seal kindlasti ruumi ka 500´600´200 mm (kõrgus) mõõtmetega puurile, mille võiks kinnitada lauda seinale ja kuhu mahub 30…40 emasvutti. Joogi- ja söödarenn kinnitatakse puuri välisseinte külge. Põhi tehakse kaldu, munad veerevad välja söödarenni alt selleks tehtud munade kogumise rennile. Laudaseina külge kinnitatakse puur oma külgseinaga.

Puuri ehitamiseks sobib metallvõrk, kus traatide vahekaugus on 2 cm. Puuri põhjavõrk peab olema tihedama silmaga – 1,5´1,5 või 1,5´2,0 või 1,0´1,0cm. Lindude puuriasetamiseks ja väljavõtmiseks tehakse puuri lakke uks mõõtmetega 200´200 mm. Valgustuseks on sobiv 40 W võimsusega elektripirn. Muid pidamisnõudeid ja söötmist on vaadeldud eespool.

Loodetavasti leiavad proovijad vutikasvatusest palju rõõmu. 30-le emasvutile kulub aastas 438 kg spetsiaalset munejate vuttide segajõusööta, maksumusega 1900…2000 kr.
80%-lise munemisintensiivsuse korral saadakse 30-lt vutilt 8760 vutimuna omahinnaga u. 30 senti tükk. Seega jätkub odavat delikatessmuna oma perele, sugulastele ja maaelule nii omasesse "vahetusfondi".

Vuttide põhikarjad on Eestis olemas Äksis ja Matjamal. Eelregistreerimise korral saab sealt osta 20…30-päevaseid noorvutte, kes selles vanuses elavad kergesti üle ümberpaigutusstressi. Munema hakkavad vutid keskmiselt 45-päevastena.

Viimati uuendatud: 1. Mai 2019