Language switcher

Sa oled siin

Väikeses koguses ulukiliha

Väikeses koguses kütitud ulukiliha käitlemist ja turustamist reguleerib põllumajandusministri 15.06.2006. a määrus nr 74 „Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded“.

Mida määrus reguleerib?

Määrus reguleerib toiduseaduse mõistes teatamiskohustusega jahipidamisõigust omava füüsilise isiku (edaspidi jahimees) poolt turustatava:

  • ulukiliha käitlemise hügieeninõudeid;
  • kütitud uluki kogust, mida jahimees võib lihana (rümp või rümbaosad) turustada;
  • ulukiliha turustamise nõudeid.

Väike kogus on:

  • aastas jahiajal kuni viielt kütitud suurulukilt pärinev liha;
  • aastas jahiajal kuni tuhandelt kütitud väikeulukilt pärinev liha.

Väikeses koguses ulukiliha võib turustada (müüa või anda muul viisil tasuta või tasu eest üle):

  • otse tarbijale;
  • jaekaubandusettevõttele sh toitlustusettevõttele, kes turustab selle liha otse tarbijale.

Kas määrus reguleerib jahimehe poolt isiklikuks otstarbeks kütitud ulukiliha käitlemist?

Ei, määrus ei reguleeri jahimehe poolt isiklikuks otstarbeks kütitud ulukiliha käitlemist.

Millised tingimused peavad olema enne tegevuse alustamist loodud?

  • kütitud uluki ja ulukirümba käitlemiseks peab olema selleks ettenähtud nõuetekohane ruum;
  • käitlemisruumis peab olema tagatud tingimused liha hügieeniliseks käitlemiseks;
  • töötaja peab olema läbinud toiduhügieenikoolituse ja tundma liha käitlemise hügieeninõudeid;
  • töötaja on terve ja tal on kehtiv tervisetõend;
  • koostatud on enesekontrolliplaan.

Mis osadest peab koosnema väikeses koguses ulukiliha käitleva jahimehe enesekontrolliplaan?

Liha ohutu käitlemise tagamiseks peab enesekontrolliplaanis olema esitatud vähemalt:

  • uluki käitlemisruumi põhiplaan koos seadmete ja sisseseade paigutusega;
  • väljastatava liha kirjeldus (termiline seisund, pakendamise viis, säilitustingimused);
  • kütitud uluki käitlemise tehnoloogiline skeem koos tehnoloogia lühikirjeldusega;
  • liha  käitleva töötaja hügieeninõuded;
  • ruumi ja seadmete, sisseseade koristamise plaan;
  • joogivee uuringu plaan (46.94 KB, PDF);
  • temperatuuride kontroll liha jahutusruumis, väljastatava liha temperatuuri kontroll;
  • kahjuritõrje plaan;
  • töötlemisel tekkivate loomsete kõrvalsaaduste käitlemine;
  • liha pakendamisel kasutatavate pakkematerjalide nõuetekohasuse tagamine;
  • käitlemiseks vastuvõetud kütitud uluki kohta arvestuse pidamine ja väljastatud liha jälgitavuse tagamine.

Mida peab jahimees enne tegevuse alustamist tegema?

Kui kõik tingimused ulukiliha ohutuks käitlemiseks on loodud, tuleb enne tegevuse alustamist esitada ettevõtte asukohajärgsele maakonna VTA keskusele majandustegevusteatis.

Mida teeb VTA keskus?

Peale majandustegevusteatise saamist annab keskuse juht esimesel võimalusel jahimehele kirjalikult teada ulukilihale veterinaarkontrolli läbiviimist teostama hakkava veterinaararsti nime ja kontaktandmed. Keskuse ametnik viib ettevõttes läbi nõuetele vastavuse hindamise.

Millised nõuded on käideldavale kütitud ulukile?

Käitlemiseks vastuvõetud kütitud uluk peab vastama järgmistele nõuetele:

Millal toimub liha veterinaarkontroll?

  • jahimees peab uluki käitlemisest teavitama veterinaararsti veterinaarkontrolli tegemiseks vähemalt 24 tundi ette;
  • ulukirümba veterinaarkontroll tehakse 30 tunni jooksul arvates uluki surmamisest.

​Kellel on õigus võtta proov trihhinelloosi esinemise uurimiseks?

Keeritsussi esinemise uurimiseks võib rümbalt proovimaterjali võtta keskuse poolt määratud veterinaararst või koolitatud isik. Ulukit või ulukirümpa on keelatud enne trihhinelloosi proovi analüüsi negatiivse tulemuse saamist tükeldada või turustada.

Mis tingimustel võib liha ettevõttest väljastada?

  • ulukiliha on läbinud veterinaarkontrolli;
  • trihhinelloosile vastuvõtliku loomaliigi puhul on liha keeritsussile uuritud negatiivse tulemusega, mida kinnitab volitatud labori katseprotokoll;
  • suurulukiliha temperatuur on vähemalt 70 C ja väikeulukilihal vähemalt 40 C;
  • liha väljastatakse saatedokumendiga, mis peab kajastama:

 1) jahimehe nimi ja aadress;
 2) uluki liik ja surmamise kuupäev;
 3) ulukirümpade või suuruluki rümba raietükkide arv ja netomass;
 4) liha säilivusaeg ja säilitamistemperatuur;
 5) kauba saaja nimi ja kontaktandmed;

  • saatedokumendiga koos väljastatakse kinnituse koopia turustatavate ulukirümpade või suuruluki rümba raietükkide kohta.

Mis arvestust peab jahimees pidama?

Jahimees peab säilitama vähemalt 1 aasta ulukiliha saatelehti ja kinnitust veterinaarkontrolli kohta.

Viimati uuendatud: 23. Mai 2019